Tartu koolid, kes eelmisest õppeaastast võtsid klassitoas tekkivatele probleemidele lahenduse otsimiseks edukalt kasutusele tõenduspõhise koostöökultuuri arendava LP-mudeli, on leidnud endale kaasteelisi kaugemaltki: Pärnust, Viljandist, Puhjast.

Tartu Kivilinna kooli, Annelinna gümnaasiumi ja Hansa kooli uued partnerid LP-mudeli rakendamisel on Pärnust Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Jakobsoni kool, Tartumaalt Puhja gümnaasium ning Tartust Karlova ja Variku kool, samuti kolm lasteaeda: Kannike, Lotte ja Pääsupesa.

Norrast pärit LP-mudel (learning environment and pedagogical analysis, õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs) õpetab otsima klassis tekkinud probleemidele lahendust rühma­arutelus kolleegidega ja seda kasutatakse 800 Taani ja 500 Norra koolis. Tartusse jõudis LP-mudel projekti „TULUKE” („Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis”) raames, mida rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

Augustis läbisid uued liitujad LP-mudeli baaskoolituse ja nüüdseks on olemas juba esimesed kogemused.

„Esmatutvumine LP-mudeliga tekitas õpetajate hulgas küllaltki suurt arusaamatust ja vastupanu,” meenutavad LP-grupijuhid Maarika Roosimägi ja Anu Roht Viljandi Kesklinna koolist. „Ei mõistetud, miks on seda vaja. Lahendame ju iga päev koolielus ette tulevaid probleeme ja arutame igasuguseid aktuaalseid küsimusi. On tugistruktuurid, kes aitavad kõige keerulisemad lood ära lahendada. Paljudele tundus enne, et LP-koosolekutel veedetud aeg on suur ajaraiskamine.”

Nii tuligi rühmajuhtidel esimesel koosolekul kulutada palju aega üleskerkinud küsimustele ja vastuväidetele vastamisega. Ent jää hakkas sulama ja tasapisi selgus umbusklikele LP sügavam mõte ning võimalik kasu. Et koolis võiksid õpetajad teha sisulist ja professionaalset koostööd, sellega nõustusid lõpuks enam-vähem kõik. Vahetunnis kiirkorras jooksvate probleemide lahendamine sisulist ja sügavat koostööd ei asenda.

Vaidlused said läbi

„Kiired lahendused on sageli hästi tavapärased ja põhinevad pahatihti olukorra küllaltki pealiskaudsel hindamisel,” nendivad rühmajuhid. „LP-mudel annab võimaluse nii probleemi kui ka seda säilitavaid tegureid sügavuti uurida ning kiirete lahenduste pakkumise asemel koguda ja mõtestada infot. Õpetajad saavad oma seniseid teadmisi ja oskusi üle vaadata ja ümber hinnata.”

Viljandi Kesklinna koolis on toimunud neli LP-koosolekut. Rühmajuhtide sõnul ei diskuteerita enam mudeli üle ega väljendata kahtlusi, vaid räägitakse probleemidest. Vahepeal lähevad arutelud üsna aktiivseks, nii et mõni koosolek on veninud päris pikale. Nii mõnigi on arutluste ja info kogumise käigus teinud tähelepanekuid oma seniste reageerimis- ja toimimisviiside kohta, mis on pannud mõtlema ning otsima uusi ja paremaid tegutsemisviise.

„Saame neid mõtteid omavahel turvalises keskkonnas kohvitassi ja koogi juures arutada,” ütlevad Roht ja Roosimägi. „Usume, et LP-grupid aitavad muuta koolikultuuri koostöisemaks ja annavad õpetajatele uue viisi probleeme käsitleda ja analüüsida. Meie grupid on igatahes positiivsed ja valmis edasi tegutsema.”

„Läbi raskuste liigume ikka kõrguste poole. Arvame, et see on hea mudel, mida tasub õppida,” arvab ka Viljandi Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa. „Oleme uurinud mitmeid kogemusi, saanud toetust ja tuge. Mudel võimaldab tõsta pedagoogilise analüüsi kvaliteeti. Aga see ei tule lihtsalt, sest meie senine tava on pedagoogilist kogemust kirjeldada, mitte analüüsida. Ei salga, meil on kombeks ka liiga palju lobiseda! Selle asemel, et rääkida asjast. Sageli kaob asi lobisemise hulka ära.”

LP-mudel eeldab võimalust minna probleemiga lõpuni, see nõuab aega. Paljude teemade puhul kipub ju aega nappima: tõstame probleemi koosolekult koosolekule, kuni see kaob ära, et mõne aja pärast tagasi tulla. Aga LP-mudel aitab. See võimaldab tõsta pedagoogilise analüüsi kvaliteeti ja arendada õpetajate koostööd.

„Räägime küll koostööst, aga mil viisil seda teha?” küsib Soopa. „Näen, et sellest meetodist on kasu, ja aitan omalt poolt kaasa, et oleks ka edaspidi.”

Julgus rääkida muredest

Pärnu Vanalinna põhikooli direktori Pille Tahkeri sõnul on nende koolis meetod väga hästi vastu võetud. Kõigi rühmajuhtide tagasiside on kiitev, nad on ise motiveeritud ja näevad selles head võimalust toetada õpetaja professionaalsust, teha koostööd. Paljud probleemid saavad ühiselt teistsuguse lahenduse, kui ilma rühmaaruteluta oleks saanud. „Kipume lahendama asju vana kogemuse pealt või lihtsalt möödaminnes, aga siin inimesed istuvad koos, kasutades teoreetilisi materjale, eelnevat kogemust, eksperte, lähenevad probleemile rahulikult. Sellist asja pole enne olnud,” ütleb Tahker.

Direktor kiidab koostööaldis ja uuendusmeelseid õpetajaid. Rüh­made koosolekud lähevad alati planeeritust pigem pikemaks, mitte ei lõpe varem ära.

Puhja gümnaasiumi direktori Heidi Kiuru sõnul hindavad õpetajad LP-mudelit kui head suhtlemis- ja koostöövormi. Kuna seda on rakendatud alles paar kuud, ei ole otsene tagasiside suunatud veel lahenduste leidmise tulemuslikkusele. Algul leidus ka skeptilisi kolleege, kes kahtlesid, kas tihedast koosolekute graafikust on loodetud kasu. Kuid juba esimeste koosolekute käigus järeldati, et päris tore on rääkida probleemidest. „Julgetakse rääkida asjadest, mis häirivad,” rõhutab Kiuru. „Kui koosoleku läbiviimine püsib etteantud mudelis, ei valgu teema laiali ning koosolek on konstruktiivne ja tulemuslik. Õpetajad on öelnud ka, et kui probleemile leitakse lahendus ja see aitab nii õpilasi kui ka õpetajaid, ei tundu aeg raisatuna, vaid kogetakse eduelamust.”

Õpetajad on projektis oldud ajaga omandanud uusi võtteid, õppinud paremini analüüsima nii enda tegevust kui ka probleeme. Muret valmistab see, et ei osaleta 100% kõikidel koosolekutel, kuna osalise koormusega õpetajad on seotud tööülesannetega väljaspool kooli. Siiski on LP-rühmad leidnud paindlikke võimalusi, et osaleda saaksid ka ennast mitme töökoha vahel jagajad.

Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser on külastanud konsultandina Viljandi Kesklinna kooli ja Jakobsoni kooli.

„Mõlemas koolis osalesin rühmas, kus valitses hea töömeeleolu ja tõstatati protsessi algusjärgus kohaseid küsimusi,” sõnab Asser. „Ikka neidsamu küsimusi, millele me ka oma koolis aasta tagasi vastuseid otsisime: kas ja mis on LP eelis seni kasutusel olnud õpetajate koostöö vormide ees? Kas iga koolielu seika on mõtet LP-mudeli järgi analüüsida ja missugused probleemid õieti on nn LP-probleemid? Mis siis, kui tundub, et sobivaid probleeme ei olegi, keegi ei tihka neid kuuldavale tuua jne.”

Mõlemas rühmas olid Asseri sõnul parajasti käsil arutelud teemadel, mis tundusid koolidele ja inimestele rühmades väga korda minevat. Ja mõlemal korral selgus, et arutelu sobitus hästi LP-mudeli raamistikku. Viljandi koolide LP-tegevuses osalemine andis Asserile kui konsultandile ja koolijuhile häid emotsioone ja huvitavat mõtteainet.

Sirje Pärismaa