662 kooliõpilast on tänavu sügisel „Pärandivaderite” juhtprojekti käigus korrastanud mitmes maakonnas kokku 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti. Korraldajate üllatuseks oli osaleda soovijate arv algselt oodatust oluliselt suurem.

Esmakordselt toimunud projektis „Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust.

Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja -varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid.

Räpina ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte.

Kõige suurema arvu õpilastega (140) osales Loo keskkool, kus noored korrastasid Peeter Suure merekindluse maaväelastele rajatud Loo kaitsepositsiooni kaevikuid ja varjendeid, mis on rajatud muistsetele põldudele. Kolme talgupäevaga kogusid kaheksa klassitäit õpilasi territooriumilt 14 kuupmeetrit prügi ning kuulasid ajaloolase ja õpetaja selgitusi paikkonna eripära ja ajaloolise tausta kohta. Esile tõstmist väärib eelkõige gümnaasiumiõpilaste pühendumus, kes maa-alustest kaevikutest prügi välja tassimise kõige ebameeldivama ja rängema osa enda kanda võtsid. 50 tublimat pärandivaderit Loo keskkoolist ootab auhinnareis Narva, kus muu hulgas tehakse ringkäik Kreenholmi Manufaktuuri territooriumil ja külastatakse Narva linnust.

Korraldajate sõnul osutus osalejate arv oodatust oluliselt suuremaks, sest kevadel registreeritud taotluste põhjal oli teada 450 õpilase soovist kaasa lüüa ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu ning tegevuste ja paikade valik kasvas ning muutus mitmekesisemaks.

Juhtprojekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul ongi projekti ootusi ületavate tulemuste taga just juhendavate õpetajate eriline innukus, sest lisaks klasside mobiliseerimisele, talguaegade sobitamisele tunniplaaniga ja töövahendite korraldamisele tuli neil suhelda ka muinsuskaitse inspektoriga (mõnel objektil ka looduskaitse spetsialistiga), kohaliku omavalitsusega, kogudusega, maaomanikega, ettevõtjatega, ajalooekspertide ja kohalike ajalootundjatega. Juhendajad suutsid kaasata märkimisväärselt palju toetajaid ja vabatahtlikke. Olulise panuse juhendajate nõustamise osas andsid muinsuskaitseameti maakondlikud inspektorid ja mõnel objektil ka keskkonnaameti piirkondlikud spetsialistid.

Projekti eesmärk oli suunata kooliõpilasi tundma õppima, väärtustama ja korrastama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte, tõsta nende teadlikkust kohaliku pärandi tähtsusest ning tekitada neis harjumus päästa lagunemisest või hävimisest hooletusse jäänud paiku.

Projekti eeskuju on Norra Kultuuripärandi Fondi koordineeritud projekt „Hoolda pärandipaika” („Improve a Heritage Site”), mis on edukalt tegutsenud 15 aastat ning kaasanud Norras kolmandiku kõikidest üldhariduskoolidest. Ka Eestis on plaan järgnevatel aastatel osalejate ringi oluliselt laiendada, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul teha kooliõpilaste ühisjõul kodumaale väärikas kingitus. Korraldajad ootavad uusi pärandivadereid liituma 2017. aastal!

Projekti toetasid kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, muinsuskaitseamet ja SA Narva Muuseum. Korraldajad tänavad abi eest ka paljusid kohalikke omavalitsusi ja asutusi, kogudusi ja talusid, MTÜ-sid ja lapsevanemaid.

Lisainfot leiab siit.