Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed

Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.

Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?

Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda ei tea keegi ette. Meie kooli lapsed on enamasti Ukrainast, mõned ka Dagestanist.

Kuidas lapsed kohanevad? Millised on suhted teiste lastega?

Laste suhted on tavapärased. Eriti hästi on klassikaaslased vastu võtnud tüdrukukese Dagestanist. Poisid on nagu poisid ikka, veidi temperamentsemad, väga nutikad. Kindlasti on neile šokk sattuda võõrasse kultuuri- ja keelekeskkonda. Siin tulebki abiks ühine suhtluskeel, mis meie laste jaoks on vene keel.

Kuidas nad tundides hakkama saavad? Kuivõrd vanemad lapsi toetavad ja kooliga koostööd teevad? Kas kasutate tõlke ja tugiisikuid?

1. septembril meie kooli tulnud lapsed saavad suhtlustasandil eesti keelest juba aru ning püüavad ka ise eesti keeles kaasõpilaste ja õpetajatega suhelda. Meil on rakendatud nende tarbeks kaheksa eraldi eesti keele tundi, kus kasutatakse keelekümblusmetoodikat ning õpitakse palju tegutsedes.

Vanemad on laste edasijõudmisest koolis rohkem huvitatud kui tavapärane eesti lapsevanem. Külastavad sageli kooli, on registreerinud end e-kooli kasutajaks, isadepäeva kontserdil oldi kohal koos peredega. Tõlkide abi pole vaja olnud, sest vanematega saab suhelda vene või inglise keeles.

Kuidas õpetajad uue olukorraga kohanevad?

Õpetajatele on see loomulikult väljakutse. Meie kollektiiv on nooremapoolne, kelle jaoks uute metoodikate rakendamine ja tolerantne suhtumine on enesestmõistetav.

Millist nõu annate oma kogemuse põhjal koolidele, kuhu on tulemas uusimmigrantide lapsi?

Suhtuge positiivselt ja see peegeldub teile mitmekordselt tagasi. Peljata pole vaja, lapsed on lapsed, olenemata nahavärvusest.

Meeli Parijõgi

 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajate rahvaalgatus palgagarantii ja karjäärimudeli üle jõudis kultuurikomisjoni

Riigikogu kultuurikomisjon arutas kollektiivset pöördumist „Rahvaalgatus Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks“ ajal,…

9 minutit

Tänan teid, klassiõpetajad!

Klassiõpetajad on viimastel aastatel pandud justkui arvutimängu mängima – kui oma level’il on kõik selge, peab liikuma järgmisele raskusastmele. Olin esimest aastat…

6 minutit

Õpilaskonverents – harjutus iseseisvaks eluks

Üha enam koole korraldab õpilaskonverentse, kuhu kutsutakse esinema eri valdkondade asjatundjaid ja tipptegijaid. Mõnestki oma õpilastele suunatud…

10 minutit
Õpetajate Leht