Mängud sobivad hästi nii teise keele omandamiseks kui ka emakeele rikastamiseks. Samal ajal arendavad need mõtlemist, mälu ja peenmotoorikat.

Mäng on teadupoolest iga lapse lemmiktegevus. Igasuguse mängu käigus saab laps teadmisi ümbritsevast maailmast, omandab sotsiaalseid oskusi, rikastab ja laiendab oma sõnavara, arendab mälu, loogilist ja ruumilist mõtlemist ning peenmotoorikat. Meie, täiskasvanud, näeme mänge just sellest küljest.

Laste jaoks on mäng aga põnev maailm, mis loob eredaid emotsioone ja muljeid. Kui eelmisel õppeaastal sai meie rühm osalise keelekümblusega rühmaks, tuli meil mõte luua võimalikult palju mänge, mille abil oleks parem keelekümmelda.

Kõige paremini jääb meelde see, mida teed oma kätega. Pidasime silmas, et kõiki mänge saaksid lapsed valmistada võimalikult iseseisvalt. Mänge meisterdades ja seejärel mängides rikastasid nad samaaegselt oma sõnavara. Lapsed töötasid hoolega. Õpetajad aitasid ja juhendasid. Osaleda said ka lapsevanemad: nad aitasid oma lastel ühistegevusest rõõmu tunda.

Soolataignast mänguasjad

Osa mänge on valmistatud soolataignast. Lastele meeldib sellega töötada, lisaks on see kasulik – arendab kätejõudu ja motoorikat. Näiteks geomeetrilise loto valmistamiseks tegid lapsed taignast ristkülikud, ringid ja kolmnurgad. Kuivanud soolataignast kujundid värviti ja lakiti üle. Lapsed värvisid ka skeemid, mille järgi saab mustreid kokku panna. Neist värvilistest ja säravatest detailidest saab moodustada keerukaid mustreid ja kujusid. Valides neid kujundi ja värvi järgi, saab harjutada nende parameetrite nimetamist, aga ka detailide loendamist.

Üks soolataignast valmistatud mäng on „Mitmevärvilised hiired”. Lapsed voolisid soolataignast hiirte kered ja panid nende sisse lõnga, millest said hiirekeste sabad. Loomeprotsessi sukeldusid ka laste vanemad. Emad ja vanaemad koos lastega kerisid lõnga toorikute peale, kleepisid või pistsid hiirtele külge kõrvad, silmad, ninad, vurrud ja kaunistused.

Kuna tegime hiirekesi palju, otsustasime viia need ka oma uutele sõpradele kingituseks. Meie sõbrad käivad naaberlasteaias osalise keelekümblusega rühmas ja on sama vanad kui meie rühma lapsed. Läksime neile külla ning kinkisime uutele tuttavatele sõpruse märgiks soolataignast südamekesed ja hiired, et neilgi oleks põnevam keelt omandada.

Püramiidi ehitamine rõngastest tundub olevat mudilaste mäng. Meie lapsed aga said võimaluse seda uutmoodi käsitleda. Nad valmistasid püramiidi jaoks rõngaid, veeretasid eelnevalt mitme värviga värvitud soolatainast palle, vajutasid need lamedaks ja tegid keskele augu. Nii saime eri suurusega rõngad ning pärast kuivamist lakkisime need üle. Püramiidi alused meisterdasime varem. Selle mängu käigus õpitakse värvide nimetusi, võrreldakse ja nimetatakse rõngaste suurusi. Otsustasime kinkida omavalmistatud püramiidid sõimerühma lastele.

Lapsed on oma kätega valmistanud ka muid mänge. Näiteks lehti puude nimetuste õppimiseks. Lapsed värvisid puude lehed ja koos lõikasime need paberist välja. Kui lehed olid lamineeritud, tegid lapsed nendele augulööjaga augud, läbi augu ajasid aga niidi.

Kevadel tegime samu lehti rohelistes toonides. Nende abil omandasime mõisted „tume” ja „hele”. Lehed paneme kaela ja mängime nendega õues. Näiteks mängu „Lehed langevad, keerlevad”. Õpetaja märguandel võib ühineda paaridesse (nt „lapsed korjavad lehti”: laps, kellel ei ole lehte kaelas, otsib lapse, kellel see on) või rühmadesse (nt kõikidel lastel on kaelas lehed ja nad otsivad sama lehega lapsi, moodustades puuvõra).

Teeme ise raamatuid

Puu- ja juurviljade nimetusi õppides oleme koostanud raamatuid. Lapsed tegid koos vanematega kodus lehekülje raamatu jaoks. Nad õppisid luuletused või mõistatused mõne puu- või juurvilja kohta vene keeles pähe ja jätsid meelde selle eestikeelse nimetuse. See raamat on meil nüüd tore õppematerjal eri vanuses lastele.

Nädalapäevade nimetuste ja nende järjestamise õppimiseks valmistasime mängu „Nädalapäevade päkapikud”. Lapsed koos õpetajatega kleepisid plastmasskarbid isekleepuva paberiga üle, kaante külge kleepisid õpetajad ühe lapse ema kootud värvilised mütsid. Karpidest said päkapikud, keda nimetame nädalapäevade järgi. Iga karbi sisse saab iga päev midagi panna ja vestelda: millal see on/oli (eile, täna, homme), mis nädalapäev see on, aga kinnitada ka värvide nimetused. Võime panna karpidesse iga päeva vestlusaine sümboli (nt linnu või looma), nii aktiviseerub lapse sõnavara („Vaatame, millest me eile rääkisime. Öelge, mis see on.”).

„Üllatusruudud” on mäng, mille käigus lapsed määravad kobamisi, mis on peidus väikestes kotikestes, ja nimetavad eseme eesti keeles. Laps kirjeldab ka eseme suurust: suur-väike, pikk-lühike, lai-kitsas, paks-peenike. Kotikestesse saab panna kaks ühesugust eset ja paluda lastel leida paar üles.

Voolimismassist saavad lapsed teha ehitisi, loomi, taimi või kujundeid. Eesti keeles harjutame seejuures vastamist küsimustele „Kes/mis see on?”, „Missugune?” (suur-väike, mis värvi on detailid, mitu neid on jne), juhiste järgimist („Pane vasakule, paremale, alla, üles”).

„Naerupallid” on loodud õhupallidest, mille sisse lapsed puistasid jahu ja hirssi. Tekkisid naljakad näod, mis lastele väga meeldivad. Naerupalle saab muljuda ja vormida neist mitmesuguseid kujusid. Eesti keeles räägime sealjuures värvidest ja vormidest.

Loendamise harjutamiseks valmistasime doomino „Lepatriinud”. Lapsed harjutasid ristkülikute ja ruudust ringide lõikamist ning kleepisid täppe. Nii tore, kui väikesed täpid kukuvad augulööjast välja ja saab neid kohe kleepida! Nüüd loendavad lapsed täppe lepatriinude tiibadel ja otsivad nendele „sõpru”.

Kõik mängud sobivad nii eesti kui ka teise keele omandamiseks, aga samuti emakeele rikastamiseks, mõtlemise, mälu, peenmotoorika jmt arendamiseks.