Seda eriti siis, kui lahendamist vajav probleem on valdkonnaülene, nagu tõdeti Eesti teadusagentuuri samanimelisel koostöökonverentsil novembris, teemaks teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna populariseerimine.

ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel esitas Eesti vajaduste ja praeguse olukorra analüüsi. Mait Raaval (Pro Kon­sul­tat­sioonid) oli põhjust sedastada, et rõõmustavat pole meil palju: tootlikkuse kasvutempo on pidurdunud – oleme liidritest kaks korda maha jäänud, sama lugu innovatsiooni ja tippteaduse indeksiga – meil pole piisavalt inimesi, et teha tippteaduskeskusi; eriti kui n-ö pärlid lähevad välja. Kehvas seisus on teadus-arendustegevus. Tehnoloogiapõhine innovatsioon asendub lähiajal teaduspõhisega. Aga kust tulevad ressursid? Bioloogiateadused on meil tipptasemel, kuid arvuti- ja materjaliteadus jäävad maha, samuti matemaatika ja inseneeria. Innovatsiooni liidrid on Lõuna-Korea, Jaapan, USA, kasvab Hiina, Euroopa läheneb USA-le.

Konverentsil tutvustati teadus- ja tehnoloogiapakti – HTM-i ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostööalgatust teaduse, tehnoloogia ja inseneeria edendamiseks, selle eesmärke, tegevussuundi, liitumisvõimalusi. Pakt on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori koostöölepe valdkonna ühiseks toetamiseks, üldeesmärgiks hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. (Info ja paktiga liitumine signe.ambre@etag.ee.)

Taustast: tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt lõpetab meil aastatel 2013–2022 vanusest jt teguritest tingituna töötamise enam kui 100 000 inimest, nendest rohkem kui pooled teadus- ja tehnoloogiamahukates harudes. Seoses noorte arvu vähenemisega ületab tööturult väljujate arv piisava haridustaseme ja kutseoskustega tööjõuturule sisenejate arvu aastal 2016.

Anti üle teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul (Tartu ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas) ja Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad (Tiiu Silla nimeline elutöö preemia teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest: Mare Ruusalepp (Tartu observatoorium)). Peapreemiad kuulusid teiste seas ka ERR Novaatorile ja teadusajakirjale Horisont ning õpetaja Ave Vitsutile (Viljandi gümnaasium).

Karl Kello