SA TÜ Kliinikumi Lastefond tähistas 14. novembril 15. sünnipäeva. Tegutsemisaja jooksul on fond kogunud miljoneid eurosid annetusi ning aidanud tuhandeid lapsi üle Eesti.
Lastefond asutati Tartu ülikooli kliinikumi juurde eesmärgiga edendada laste ravitingimusi kliinikumis, kuid fondi tegevus on oluliselt laienenud ning põhitegevuseks saanud laste koduse ravi toetamine.
15 aasta jooksul on fond heade inimeste abiga kogunud 2,8 miljoni euro eest annetusi, millega on aidatud 1010 last. On soetanud rohkem kui miljoni euro eest meditsiiniseadmeid ja -vahendeid TÜ kliinikumile ja väikehaiglatele, mis on aidanud veel tuhandeid lapsi üle Eesti.
Lastefondi tegevjuhi Sandra Liivi sõnul on aastate jooksul näidatud eeskuju ka vabatahtlike kaasamisega ning seadusandluses saavutatud muudatustega, et parandada haigete laste elukvaliteeti.
Sandra Liiv on lastefondiga seotud olnud kuus aastat. Ta alustas vabatahtlikuna, tegevjuht on viimased poolteist aastat.
Sandra meelest on Eesti inimene väga lahke annetaja, aga tahab teada, kuhu ja milleks tema raha konkreetselt kasutatakse. „Tema annetuse taga on kaalutletud otsus. Eestlane on skeptilise loomuga, aga kui tema süda on kord võidetud, siis ta jääbki hoolima. Näiteks kui ta näeb telesaates abi vajavat lastega peret, võtab nähtut südamesse,” toob Sandra näite. „Lisaks annetamisele näitab ta üles ka edasist huvi pere käekäigu vastu.”
Meie praegune annetuskultuur näeb Sandra silmis välja selline, et abivajajaid toetatakse kõige rohkem jõulude ajal. Siis korraldatakse hästi palju mitmesuguseid heategevuskampaaniaid. Sandra pakub, et ühekordse jõuluannetuse asemel võiks head teha aasta ringi, annetades iga kuu väikese summa.
eategevusorganisatsioone tuleb pidevalt juurde, aga nad võiksid Sandra arvates teha rohkem koostööd, mis tagaks annetusraha otstarbekama kasutuse. On ju vana tõde, et ühenduses peitub jõud ehk ressurss on suurem. Heategevusorganisatsioonide vahel tuleb ette dubleerimist, aga Sandra ei näe nii väikeses riigis nagu Eesti selle järele vajadust. „Samas on valdkondi, mis katmata. Näiteks noored, kes lastefondi toetuse east välja kasvanud, aga kelle erivajadus ei kao sellest hoolimata kuhugi. Erivajadustega noorte peredele on selline olukord väga murettekitav,” räägib Sandra tähelepanuta jäänud abivajajatest.
„Juubeli puhul tegime kokkuvõtteid. 15 aasta jooksul on lastefond kogunud üle 2,8 miljoni euro annetusi ning aidatud 1010 last üle Eesti.
Rõõmustav, et tänu headele inimestele on suudetud nii palju head korda saata. Ilma toetajateta ei tee ükski fond midagi. Muret teeb aga, et toetuse vajajate hulk on hüppeliselt kasvanud. Nii et lastefond naeratab, aga väikese murekortsuga,” kirjeldab Sandra lastefondi juubeliaasta meeleolu.
Toetame asenduskodude lapsi
Lastefondi 2015. aasta põhikampaaniaks „Katkised hinged” sai fond innustust Tudulinna asenduskodu toetamisest viimase nelja aasta jooksul, mille käigus selgus asenduskodus kasvavate laste vajadus psühholoogilise ja terapeutilise toe järele.
Eestis elab asenduskodudes rohkem kui tuhat last ning paljud neist vajavad järjepidevat terapeutilist tuge. Riigi tasandil on eesmärk luua asenduskodudes elavatele lastele võimalikult sarnased tingimused tavaperedes kasvavate lastega. Sel põhjusel on asenduskodudele kehtestatud ettekirjutusi, nagu perepõhine hooldusmudel ning nõuded laste ja kasvatajate suhtarvule peres. 11 asenduskodus on ehitatud uusi peremaju.
Moodne maja ja head elutingimused on lapse arengule olulised, kuid vaid suurepärasest elukeskkonnast ei piisa. Vanemliku hoolitsuseta lapsed, olgu neil kui tahes kenad asenduskodud, on seesmiselt katki ning nende psüühilistest ja füüsilistest läbielamistest tulenev mängib edasises toimetulekus suurt rolli. Läbielatu on jätnud nende hinge palju valusaid mälestusi, kogemusi, vastuseta küsimusi, tihti ka süütunnet. Seetõttu tuleb katkiste hingede parandamisega põhjalikult tegelda. Asenduskoduteenus peab hõlmama ka professionaalselt läbi mõeldud terapeutilist abi.
Üheskoos saame asenduskodusid toetada, et luua sealsetele lastele nende üleelamistest hoolimata võimalus ilusaks tulevikuks. Lastefond pakub heade annetajate abiga asenduskodudele tuge, et lastele terapeutilist abi võimaldada.
Tudulinna asenduskodu (MTÜ Maria ja Lapsed)
MTÜ Maria ja Lapsed on Ida-Virumaal Tudulinnas asuv mittetulundusühing, mille eesmärk on täita vanemliku hoolitsuseta jäänud laste põhivajadusi, luua neile turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada lapsed ette toimetulekuks täiskasvanuna. Praegu elab asenduskodus 22 last.
Lastefond on toetanud Tudulinna asenduskodu projekte. 2015/2016. aasta projekt „Laste ja noorte turvaliselt toetatud areng” on eelnevate projektide jätk. Vaja on jätkata senist tööd, suunata kasvatustööd ning võimaldada lastele teraapilist abi kohapeal. Senine teraapiline töö lastega on andnud häid tulemusi. Lapsed on õppinud negatiivsete tunnetega paremini hakkama saama, vähenenud on impulsiivne ja ennastkahjustav käitumine, üksteisega ollakse sõbralikud ja hoitakse kokku.
Terapeudid toetavad ka kasvatajaid ning nõustavad asenduskodu töötajaid. Nende töö on olnud põhjalik ja tulemusrikas, nad on kriisihetkedel kättesaadavad, olenemata kellaajast ja nädalapäevast. Terapeudid töötavad Tudulinna asenduskodus kohapeal kaks päeva kuus.
SA Elva Perekodu
SA Elva Perekodus elab praegu 35 last. Palju üle elanud asenduskodu lapsed vajavad regulaarset psühholoogi ja psühhiaatri abi. Lisaks on vaja käia iga kuu eriarstide juures.
Elvas ei ole psühhiaatri ja muude spetsialistide abi kättesaadav ning seetõttu tuleb käia Tartus. Transpordikulud on aga asenduskodule liiga suured. Lastele vajalike tugiteenuste tagamiseks vajatakse abi transpordikulude katmisel.
Vinni perekodu
Vinni perekodus elab praegu 20 last. Lapsed on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väga ebastabiilsed, hingeliselt traumeeritud ja elanud piirideta. Keegi ei tea, mida nad on läbi elanud.
Oluline on järjepidev koostöö spetsialistiga, kes lapse saabudes koos kasvatajaga tutvuks lapsega, aitaks luua toetavat, hoolivat suhet ning hirmudest vabaneda.
Seni käisid perekodu lapsed Rakveres täiskasvanutele spetsialiseerunud psühholoogi ja eripedagoogi juures, kuid neil puuduvad kogemused asenduskodu lastega ja lastega üldse.
Perekodu vajab spetsialisti, kellel on kogemused ja teadmised hingeliselt traumeeritud lastega töötamisest ning kes on teadlik asenduskodulaste eripäradest. Tööle asub väga kogenud Pille Kriisa, asenduskodu vajab toetust spetsialisti töötasuks.
SA Haapsalu Hoolekandekeskus
SA Haapsalu Hoolekandekeskuse asenduskodus elab 38 last, kellest 20 on puudega.
Kasvatajad puutuvad igapäevatöös kokku väga erinevate kasvatuslike ülesannetega. Lahendamist vajavad probleemid on seotud õppetöö, kehva suhtlemisoskuse ja halva käitumisega.
Arusaamatused ja konfliktid on tingitud laste keskendumisraskustest, tähelepanuhäiretest ning muudest käitumis- ja arenguhäiretest. Tihtilugu napib kasvatajatel teadmisi, kuidas neid probleeme lahendada ning lapsi aidata.
Seetõttu vajatakse kogemustega eripedagoogi. Teadmisi ja oskusi eri olukordades toime tulemiseks vajavad ka asenduskodu kasvatajad.
Allikas: TÜ kliinikumi lastefond
—
Kuidas sina aidata saad?
• Hakates püsiannetajaks.
• Ostes heategevuslikke meeneid.
• Tehes ülekande Tartu üli-kooli kliinikumi lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks „Katkised hinged”:
Swedbank IBAN EE682200221015828742,
SEB IBAN EE261010220014910011,
Danske IBAN EE403300334408530000,
Noreda IBAN EE791700017000285384,
LHV IBAN EE527700771000610813.
• Helistades lastefondi annetustelefonidele:
900 5025 – kingid 5 eurot,
900 5100 – kingid 10 eurot,
900 5500 – kingid 50 eurot.
Meeli Parijõgi
Lisa kommentaar