Meie kool on sellest sügisest nelja lapse võrra rikkam. Süüria pere lapsed (10-, 11-, 14- ja 15-aastane) räägivad ainult araabia keelt.

Pagulaspere laste koolitulekuga õpetajate koormus küll tõuseb, aga on ka palju positiivset, ütles enne kooliaasta algust haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Kool saab arendava kogemuse, sest maailma rikkus tuleb klassi kätte. Nii on ka läinud.

Kui kooli satuvad lapsed, kes tulevad täiesti teisest keskkonnast ja teise kultuuritaustaga, tuleb kooli juhtkonnal teha selgitustööd laste, vanemate ja õpetajate seas. Kõik uus ja võõras võib tekitada hirmu ja segadust. Ka meie saatsime oma kooli lastevanematele selgituskirja, kus kirjeldasime uut olukorda. Õpetajatele korraldasime õpiringi, kus ajalooõpetaja andis ülevaate olukorrast, kust Süüria perekond meile sattus. Kätlin Hommik-Mrabte käis rääkimas teemal „Araabia laps Eesti haridussüsteemis”.

Meie esimene ülesanne oli leida tugiõpetaja, kes oleks lastele kohanemisel abiks ja annaks neile eesti keele tunde, õpetajatele tuli pakkuda tuge koolituste näol ja muidugi leida raha. Kui kool saab täiendavaid ülesandeid, tundub loogilisena, et ta peaks saama ka lisaraha. Kuna riigi tasandil rahastatakse koole kalendriaasta põhiselt, jäi lubatud 400 eurot meil sellel sügisel saamata. Küll aga pakub riik keeleõppe toeks iga lapse kohta 1080 eurot, ja seda kahe aasta jooksul. Meil õnnestus see raha enda käsutusse saada 16. novembriks. Õhku jääb küsimus, kas see on piisav.

Üks klass kahe aastaga

Kõik saab alguse keeleõppest. Meil õnnestus leida inimene, kes oli nõus keeleõpet läbi viima. See töö eeldab õpetajalt loovust, julgust katsetada ja suurt kannatlikkust. Õpetajal peab olema soov ja usk, et kõik õnnestub. Aga peame olema ka valmis, et kõik nii hästi ei lähe.

Lapsed on jaotatud kolme keelegruppi, arvestades nende individuaalset võimekust. Igal grupil on nädalas kaheksa eesti keele tundi, lisaks on nad oma klassiga koos kunsti-, muusika-, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides. Suuremad lapsed õpivad ka matemaatikat ja inglise keelt.

Keeletundide läbiviimiseks on neil koduklass. Oleme kasutusele võtnud mitmeid pildiprogramme (nt Boardmaker) ja õppematerjale („Pildist saavad sõnad”, „Mängime ja keel saab selgeks”, „Minu eesti keel”, „Kirjuta mulle”, „Grammatika? Jah, rõõmuga”, „Kuula ja tee”, aabits). Kõigil neljal lapsel on individuaalne õppekava. Oleme seadnud eesmärgiks läbida üks klass kahe aastaga. See tundub olevat saavutatav.

Esimesel kohtumisel perega selgitasime välja pere ootused, laste senise kooli/haridusega seotud tegevuse. Kõige keerulisemaks ongi osutunud varasemate oskuste väljaselgitamine ning õpetamis- ja õppimisviiside sobitamine. Ma pole praeguseni päris kindel, et me nüüd juba kõike teame. Avastamisrõõmu jagub ilmselt veel tükiks ajaks. Üks suur probleem oli ka koolitoiduga harjutamine. Lastele oli võõras juba sööklasse minek, ka toidud olid harjumatud. Leidsime lahenduse selles, et tugiisik vaatas koos lastega järgmise päeva menüü üle ja tugiõpetaja läks lastega sööklasse kaasa.

Tõlk abiks

Hea meel on, et lapsed on väga motiveeritud ja huvitatud hariduse omandamisest. Kohtume perega igal kuul, et vaadata üle senine tegevus ja korrigeerida järgmise perioodi oma. Suhtlemisel perega kasutame tõlkide (araabia-inglise) abi. Lisaks on perel neli toredat tugiisikut, kellel on oma ülesanded. Teeme koostööd teiste koolidega, kus ollakse samas olukorras. Alati on hea nõu pidada, aga samuti saada kinnitust, et see, mida teeme, on õige.

Et toetada laste integreerumist meie ühiskonda, on äärmiselt oluline, et nad suhtleksid võimalikult palju omaealistega, seda ka väljaspool kooli. Parim viis selleks on huvitegevus. Kuna poisse köitis sport ja tüdrukut muusika, leidsime võimaluse suunata poisid sulg- ja jalgpallitrenni ning tüdrukule muretseda kitarr, et ta saaks õppida pilli.

Kokkuvõttes tahaksin öelda, et meie oleme positiivsed ja valmis paindlikult edasi liikuma, arvestades laste edasijõudmist. Me oleme suutnud luua keskkonna, kus lapsed tunnevad end turvaliselt, ja mis kõige olulisem, nad on omaks võetud. Kõik see on saanud toimuda tänu kogu koolipere ja Tartu linna toetusele.

Seal, kus kohtuvad armastus ja töö, sünnib meistriteos.

Meistriteos, milleks meie töö puhul on õpilane,

kellel silm särab ja kes koos meiega on valmis

rändama mööda teadmiste lõputuid ja avaraid teid,

kaugete kutsete poole.

Jõudu ja edu teile, head kolleegid – loojad ja avastajad – nii õpetamiseks kui ka ise õppimiseks.