Rahvusvahelise Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi väljamõtleja, iirlasest akadeemik Michael Cotter külastas Tartus Tamme gümnaasiumi. Just Tamme gümnaasium võõrustab 2016. aasta mais 14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (rahvusvaheliselt tuntud kui EUSO) pea kahtesadat osavõtjat.

Michael Cotter tutvus kooliga ja pidas kõne, milles rääkis, mis ootab Tartu Tamme gümnaasiumi kevadel ees. Oma mõtteid olümpiaadist jagas ta ka Õpetajate Lehega.

Mida kujutab endast Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad EUSO?

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad on multidistsiplinaarne integreeritud loodusteaduslik praktiline võistlus, millest võtavad osa Euroopa Liidu kooliõpilaste võistkonnad. Õpilased võivad võistlusele eelneval kalendriaastal 31. detsembril olla kuni kuueteistkümneaastased. Olümpiaad on toimunud igal aastal eri riigis.

Millal ja miks otsustasite luua EUSO?

Kuigi mul endal puudub kraad loodusteadustes, olin 1996. aastal Iirimaal rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi, keemiaolümpiaadi ja füüsikaolümpiaadi läbiviimise eestvedaja. Olen juhtinud nende kolme rahvusvahelise olümpiaadi Iiri delegatsiooni. Olümpiaadid olid mõeldud abiturientidest üksikvõistlejatele. Just neil olümpiaadidel taipasin, et võistlustööd koosnesid ülikooli tasemel küsimustest ja õpetajatel oli raskusi, kui nad pidid otsustama, milline küsimus puudutas nende kitsast õppeainet.

Eri riikide õpilased võistlesid omavahel, lisaks olid nad juba ammu välja valinud, mida nad ülikoolis õppida ja kelleks saada soovivad, seega ei aidanud olümpiaadid kaasa loodusteaduste populariseerimisele koolides. Tavaliselt võitsid kuldmedali õpilased ühtedest ja samadest riikidest, mis üldjuhul ei kuulunud Euroopa Liitu. Kõik see ajendas mind olukorda muutma ja nii rajasingi EUSO. Esimene EUSO toimus Iirimaal Dublinis 2003. aastal.

Miks otsustasite, et loodusteaduste ülesanded peaksid olümpiaadil olema integreeritud ja multidistsiplinaarsed?

Bioloogia-, keemia- ja füüsikaolümpiaadidel tuli tihti ette olukordi, kus võõrustajamaa akadeemikute koostatud küsimused lükati tagasi põhjusel, et paljudele õpetajatele tundus, et küsimused ületasid kitsa õppeaine piirid ja puudutasid teisi loodusteadusi. Ma mõistsin, et tugevalt kaitsti „oma kitsast õppeainet“ . Aeg oli küps integreeritud multidistsiplinaarseks loodusteaduste olümpiaadiks. Samas ei ole kerge koostada kõrgekvaliteedilisi integreeritud loodusteaduslikke küsimusi. Hoolimata raskustest oleme seni trükis avaldanud integreeritud praktilisi katseülesandeid.

Miks peaks loodusteaduste olümpiaad olema praktiline ja katseline?

Rahvusvaheliste olümpiaadide bioloogia-, keemia- ja füüsikaküsimused olid ülikooli tasemel ja ainult teoreetilised. Gümnaasiumi tasemel küsimustega rahvusvahelisi võistlusi ei olnud. Samuti ei olnud rahvusvahelist praktilist ja katseid kasutavat olümpiaadi. Otsustasingi rajada praktilise ja katseid hõlmava olümpiaadi. EUSO ülesanded on intellektuaalsed väljakutsed, mis ühendavad loodusteaduslikke aineid, nagu bioloogia, keemia ja füüsika. Küsimused ülevatavad ühe aine piire, on suunatud probleemi lahendamisele, kontekstipõhised, seotud omavahel ja pärismaailmaga, nõuavad oskust eksperimendiandmeid õigesti tõlgendada, katseks mõeldud esemeid kasutada, ideid ja informatsiooni õiges kohas kasutada. Tihti on võimalikud alternatiivsed lahenduskäigud.

Miks olete valinud vormiks meeskondliku olümpiaadi?

Teadlased peavad töötama meeskonnas, nad peavad oskama probleemide lahendamiseks koostööd teha. EUSO on meeskondlik võistlus, kus oluline on võistkonnatöö ja võistkonnaliikmete otsene suhtlus . Ülesanded on ehitatud üles nii, et võistkonna kõiki liikmeid on lahenduse leidmiseks vaja, ülesanded edendavad nende ühist probleemi lahendamise võimet. Muidugi on igaühel õigus valida võistlemisel kiirust ja suunda, aga koos peavad nad suutma ühendada oma teadmised ja kõrgemal tasemel mõtlemise tulemused. Nad peavad oskama koos tõlgendada eksperimendi andmeid, informatsiooni ja nägema ideid, mis võivad viia alternatiivsete probleemilahendusteni.

Miks osalevad kuueteistkümneaastased ja nooremad õpilased?

Algselt kujutati nüüdseks rahvusvahelist loodusteaduste olümpiaadi ette kohaliku võistlusena. Loodeti, et võistlus edendab 16-aastaste õpilaste soovi võtta järgmises kooliastmes rohkem keemiat ja füüsikat, eriti tüdrukute hulgas on nimetatud õppeained populaarsust kaotamas. EUSO üks eesmärk on praegugi tuua rohkem tüdrukuid keemia ja füüsika juurde.

Kas kõik olümpiaadi küsimused on inglise keeles?

Jah ja ei. Algselt on need inglise keeles, aga iga osavõtja riik tõlgib küsimused enda emakeelde.

Kas on võimalik, et nähes küsimusi nii inglise kui ka oma emakeeles, arendab olümpiaad kaudselt osalejate inglise keele oskust?

Suur osa võistlejatest valdab inglise keelt väga hästi . Minevikus on ette tulnud olukordi, kus võistlejad on hiljem oma juhendajatele öelnud, et juhendaja oli tõlkides teinud vea, aga kuna nad kasutasid küsimuste ingliskeelset versiooni, vastasid nad siiski õigesti. Vahel juhtub ju nii, et tahate arvutiga töötades sisestada „+“-märgi, aga panete kogemata „−“. Selline viga rikub kogu ülesande . Kahtluse korral vaatavad osalejad alati ingliskeelset versiooni, sest nad teavad, et see on ametlik.

Kui palju on juhendajatel küsimuste tõlkimiseks aega?

Jõuame Eestisse pühapäeval. Esmaspäeval on avatseremoonia. Juhendajad saavad küsimused kätte pärast avatseremooniat. Nad saavad ümbriku ingliskeelse variandiga ja võivad kohe tõlkima hakata. Kui küsimused on tõlgitud, prinditakse need õpilaste emakeeles välja ja suletakse uude ümbrikku. Iga võistkond saab küsimused nii inglise kui ka oma emakeeles.

Kuidas EUSO-ks valmistutakse?

Minu arvates valmistub iga riigi võistkond koos olümpiaadiks väga vähe. Põhimõtteliselt kohtuvad osalejad mõni päev enne olümpiaadi ja saavad üksteisega tuttavaks. Taoliseks olümpiaadiks ei saagi palju valmistuda. Kujutage ette, et kolm õpilast on võistlusel, nad saavad enda kätte karbi. Alles selle avamisel selgub, mis seal sees on, milline on probleem, ja siis tuleb hakata mõtlema  probleemi lahendamise peale.

Kas see tähendab, et osalejad peavad oskama hästi praktiliselt mõelda?

Kõige tähtsam on, et suudetaks veidigi praktiliselt mõelda. Paljudes riikides õpetatatakse loodusteadusi senini vaid tahvlil. Õpetaja kirjutab tahvlile valemid jne. Väga vähesed õpilased kasutavad iga päev laborit, nagu ma täna Tamme gümnaasiumis nägin. Tähtis on osata õigesti mõõta, kasutada seadmeid jne. Seega saab enne olümpiaadi õpetada praktilist teadust. Oleks hea, kui juhendaja annaks õpilastele keemilised ained kätte ja näitaks, kuidas neid, ohutusprille ja muid laboris kasutatavaid esemeid kasutada.

 Milliseid muljeid äratas teis Tartu Tamme gümnaasium?

Kool on uus ja juba see on fantastiline. Minu arvates olid õpilased ja õpetajad väga pingevabad. Koolis on väga head õppimisvõimalused. Minu arvates on siinne õpetamise kvaliteet väga hea ja kõigil on õppimise vastu huvi. Tõsiasi, et nad nõustusid vabatahtlikult EUSO osalejaid võõrustama ja neile pärast olümpiaadi lõõgastava õhtu korraldama, näitab nende avatust kõige uue suhtes, nad usuvad endasse.

Kas te olete rahul EUSO arenguga aastate jooksul ?

Jah, väga rahul. Eelvoorudes üle kogu Euroopa osaleb tuhandeid õpilasi. Üha rohkem õpetajaid viib õpilasi integreeritud multidistsiplinaarse praktilise loodusteadusliku võistluse juurde. Õpetajad arendavad nende oskust töötada võistkonnana ja lahendada päriseluga seotud probleeme. Ootan põnevusega kevadise olümpiaadi ülesandeid. Usun, et üritus kujuneb fantastiliseks.