Kutsekool aitab kogu maakonda edasi vedada

5 minutit
6 vaatamist

Võrumaa kutsehariduskeskuse uus kompetentsi­keskus Tsenter toetab oma maakonna ja kogu Eesti puidu- ja mööblitootmise arengut.

Möödunud aasta lõpul valmis saanud kompetentsikeskus Tsenter jätab väljastpoolt tagasihoidliku mulje nagu mõisaaegsed kivihooned ikka. Seevastu seest näeb ta välja nagu Soome või Rootsi kõige nooblim koolihoone. Et tegemist on kunagise laudaga, meenutavad vaid Richard Sagritsa kolhoositeemalised õlimaalid fuajee seintel, puhtaks lihvitud vanad puituksed, krohvist puhastatud punase tellismüüri osad.

Milleks on Tsentrit vaja?

Kompetentsikeskuse Tsenter juhataja Kalev Kaarna märgib, et puidueriala õpilane õpib siin kasutama kõige moodsamat tehnikat. Näiteks tutvub automaatse pinnaviimistluse liiniga, mis krundib, peitsib, lakib ja värvib mööbliplaate. Sellel liinil saab õpilane katsetada materjalide retseptuure. Kuivatusliinil saab ta katsetada konvektsioon-, ultraviolett- ja infrapunakuivatamist ja teada, missugune kuivatamise viis vastab kõige rohkem ootustele. Harjamismasinaga on võimalik anda puitmaterjalile kulunud ilme ja toota sellest „vana” mööblit. Kliimakapp näitab kiiresti ära, kuidas puitmaterjal temperatuuri kõikumistele ja õhuniiskusele vastu paneb. Kalev Kaarna ütleb kokkuvõtteks:Kui õpilane varem uskus, et pärast kutsekooli lõpetamist saab ta mingis ettevõttes rahumeeli 25 aastat mööbliplaati ühest ja samast masinast läbi lasta, siis siin ta näeb, et see aeg on pöördumatult möödas.”

Tsentris hakkavad peale puidutöö õppima ka teiste erialade õpilased. Äri erialalt tullakse siia vaatama, kuidas kalkulatsioone koostatakse ja müügikampaaniaid läbi viiakse. Elektroonika eriala noored uurivad, kuidas tänapäeva seadmeid elektroonika abil juhitakse. Rohkesti on siin õppimis- ja katsetamisvõimalusi ka mehhatroonika, disaini jt erialade õpilastele.

Võrumaa kutsehariduskeskuse di­rek­tor Tanel Linnus rõhutab, et Tsent­risse tulevad praktikale ka teiste Lõuna-Eesti kutsekoolide õpilased. Juba on kokku lepitud Tartu, Viljandi ja Valgaga. Pole ju mõtet 80 kilomeetri raadiusse mitut taolist kompetentsikeskust välja ehitada.

Linnus lisab, et Tsenter on suurepärane näide sellest, kuidas õppeasutus ja tootmine saavad koostööd teha. „Tsenter hakkab kogu maakonna puidusektori ettevõtlust vedama. Selle eesmärk on aidata piirkonna edumeelsetel puidu- ja mööbliettevõtetel kasvatada oma käivet kahekordseks. Ühiseid arenguprojekte on kavas ette võtta vähemalt saja ettevõtjaga,” märgib Linnus.

Eestis on enamik firmadest väikesed ja neil pole jõudu iseseisvalt uusi tooteid ja kaubamärke välja arendada ning eksporti edendada. Siin tulebki kompetentsikeskus appi. Valmistada saab uue toote prototüübi või väikeseeria, koostada hinnakalkulatsioonid, testida võimalikke turge jpm. Tsenter hakkab pakkuma ettevõtetele ka koolitusi, näiteks uute sensorite, automaatika ja tarkvara rakendamist ettevõttes (Industry 4.0) jm.

Tsentril on teinegi kogu maakonda haarav missioon: viia väikeettevõtjad omavahel kokku. Tanel Linnus: „Fundamentaalne küsimus on, kuidas vähendada väikeettevõtete usaldamatust üksteise vastu. Enamik neist on eelistanud oma väikse mätta otsas istuda ja oma väikest asja ajada. Üksinda oma mätta osas köhides aga ei saavuta midagi. Köhijaid peab olema palju nagu laulukaare all – alles siis on võimalik midagi suurt ära teha.”

Lisaks on Tsenter rakendusuuringute keskus. Näiteks on uuritud, missugused mööbliplaadid kulutavad lõiketeri vähe, missugused palju – mööblitootjad teavad nüüd, missuguseid plaate eelistada. Ettevalmistamisel on uuringud, kus võrreldakse viimistlusmaterjalide vastupidavust välitingimustes. Kui uurida tuleb keerukamat küsimust, saab Tsenter seda teha koostöös Soome, Rootsi, Taani, Saksa, Läti või Poola analoogiliste keskustega. Taani ja Rootsi kolleegidel on Tsentrist juba külas käidud.

Kompetentsikeskuse juhataja Kalev Kaarna demonstreerib ülikõrge resolutsiooniga pinna­printeriga valmistatud kivimüüri imitatsiooni. Niisama perfektselt saab selle printeriga jäljendada saare-, tamme-, kase-, vahtra- ja teistegi puuliikide spooni.
Kompetentsikeskuse juhataja Kalev Kaarna demonstreerib ülikõrge resolutsiooniga pinna­printeriga valmistatud kivimüüri imitatsiooni. Niisama perfektselt saab selle printeriga jäljendada saare-, tamme-, kase-, vahtra- ja teistegi puuliikide spooni. FOTO: RAIVO JUURAK

Kellega koostöö juba käib?

Kagu-Eesti puiduklastri ettevõtted on Tsentris juba paar korda kokku saanud. Koostööd on hakatud tegema Vip-Mööbel OÜ-ga, mis toodab täispuidust mööblit, ja Sisustuskoda OÜ-ga, mis valmistab mööblit eritellimusel. Neile on valmistatud uute toodete prototüüpe. Tsentri CNC-pink ja laserlõikur on kogu aeg töös.

Koostöö Sisustuskojaga rõõmustab Linnust väga, sest seal töötab Võrumaa kutsehariduskeskuse vilistlasi ja see firma alustas oma tegevust kutsehariduskeskuse juures inkubaatorfirmana, millena ta sai tasuta koolituse, lisaks puidutööle ka raamatupidamises ja projektijuhtimises.

Wermo (endine Võru mööblitehas – kapid, kummutid, lauad, toolid) on üks firma, kellega on Tsentris rakendusuuringute teemasid ja koolitusvajadust arutatud. Neid huvitab MDF-plaadi lõikamise ja viimistlusega seotud lahendused, mis aitaksid materjali säästa, kuid mitte kvaliteedi arvelt.

Turundusjuht Hille Lillemägi märgib, et hiljuti käis Tsentris kaks alustava firma juhti. Üks uuris välisturu võimalusi, teist huvitas tootearendus. Nad said oma info kätte, aga siis selgus, et neil oli omavahelgi infot jagada. Piltlik näide, kuidas Tsenter inimesi kokku viib.

Linnus pakub välja veel ühe idee – suviti võiksid Tsentris tööd saada õpilasmalevlased. Näiteks Tallinna tööstushariduskeskuse mehhatroonikud võiksid tulla suvel kaunile Võrumaale ja Tsentri aparaatidega mõne ettevõtte allhanget täita. 5–6 tundi päevas tööd, pärast seda sport ja malevaelu.

Tanel Linnus
Tanel Linnus

Kas Tsenter peab endale ise raha ka teenima?

Tsenter peab hakkama järjest suuremas mahus oma kulusid ise katma ning pakub juba praegu ettevõtetele tasulisi teenuseid, selgitab juhataja Kalev Kaarna. Kuid teenuse pakkumise mahtudel on piirid, sest eelkõige peab Tsenter tegema rakendusuuringuid, mille tulemustest oleks kasu võimalikult suurele hulgale sektori ettevõtetele. Samuti peab Tsenter looma ettevõtetele võimalusi tootearenduseks. See tähendab, et igapäevaselt suuri seeriaid Tsenter toota ei saa. Tsentri missioon on teine – pakkuda ühelt poolt noortele arendavat õppekeskkonda ja aidata teisalt kaasa Eesti puidutööstuse sektori arengule.

RAIVO JUURAK


Mõned faktid

• Kompetentsikeskuse Tsenter rajamine läks maksma 3,75 miljonit eurot.

• Sellest 85% maksis EAS, 15% Võrumaa omavalitsused.

• Ehitustööd said valmis 7. oktoobril, seadmete ülespanek ja sissetöötamine ­lõppes aastavahetusel.

• Tsentri toel peab piirkonna puidu- ja mööbliettevõtete käive kasvama kaks korda.

• Põhikohaga töötajaid on Tsentris kümme. Palgafond kujuneb Tsentri ettevõtetele tehtud tellimustööde põhjal.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht