Viimastel aastakümnetel torkab paljude arenenud riikide laste- ja noortespordis silma mitu negatiivset trendi, millega tuleks süvitsi tegeleda ka Eestis, et parandada laste ja noorukite organiseeritud spordis osalemise kogemust nii tervise kui ka sportliku saavutusvõime väljaarendamise seisukohalt. Teema käsitlemiseks toimub TÜ liikumislabori eestvedamisel 29. jaanuaril Tartus liikumisfoorum „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“.

Eesti lastest täidab rahvusvaheliselt ja Eestis määratletud liikumissoovituste 60 minuti miinimummäära umbes 16–24%. TÜ spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul selgus TÜ liikumislabori viimasest uuringust isegi karmim tõde, et ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osales vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel. „Seega, suur hulk sporditreeningutel käivaid lapsi ei ole isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral aktiivsed. See tähendab, et sporditreeningutel osalemine ei ole iseenesest piisav isegi minimaalse soovitusliku liikumisaktiivsuse tagamiseks,“ kirjeldas Hannus.

Eesti noortespordi üheks murekohaks on teisest küljest aga ka see, et liiga paljud spordis potentsiaalselt andekad lapsed koormatakse üle või nad jäävad hilise küpsemise tõttu saavutustele suunatud spordis liiga vara kõrvale.

TÜ spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul on siin taga mitmeid põhjuseid: „Näiteks kasutatakse noortespordis vanusele mittevastavaid metoodikaid, tihtipeale on laste võistluskoormus liiga suur, keskendutakse liialt varakult ühele spordialale, rakendatakse täiskasvanute võistlus- ja treeningtingimusi, ignoreeritakse laste bioloogilist vanust ning arengulisi eripärasid jne.“

Mäestu sõnul saavad paljud lapsed eelnimetatud põhjustel organiseeritud sporditegemisest negatiivse kogemuse. „See võib kergesti muuta kehalise aktiivsuse ja sportimise vastumeelseks ja soodustada väheliikuva eluviisi kujunemist ning sellega kaasnevate haiguste riski suurenemist.“

Selliste probleemide tõttu on mitmed riigid elanikkonna tervise ja noortespordi arendamiseks võtnud kasutusele „pikaajalise sportliku arengu mudeli“, mis kirjeldab, millises vanuses tuleb erinevate kehaliste võimete ja oskuste arendamisele tähelepanu pöörata. Nimetatud mudelist lähtumise eesmärk on vähendada noortespordi negatiivseid mõjusid tervisele ja tervislike eluviiside kujunemisele, samuti ebakohasest treeningust tulenevaid takistusi sportliku tippsoorituseni jõudmisel.

Mudeli võimalikku rakendamist Eestis ja probleemi leevendamise võimalusi arutatakse Tartu ülikooli liikumislabori kutsel Tartus kolmandal liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“. Üritusel osalevad teadlased, spordivaldkonna edendajad ning laste ja noortega töötavad treenerid. Rohkem infot leiab http://liikumisfoorum.ut.ee/. Samal leheküljel avalikustatakse järelvaatamiseks foorumi videosalvestus.

Foorumi korraldavad koostöös Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, MTÜ PeaTreener Teadusselts ja PeaTreener OÜ. Liikumisfoorumit III rahastab hasartmängumaksu nõukogu.