Soome uue õppekava seletuskirjas kasutatakse sõna „õpetama” vaid kolm korda, seevastu „juhendama” on seal 300 korda. Juba sellest sõnakasutusest saab välja lugeda, et põhjanaabrid on võtnud endale hariduses suuri ülesandeid. Vaatasin huvi pärast meie õppekava seletuskirja – seal esineb sõna „õpetama” 15 ja „juhendama” neli korda.

Radikaalseid muutusi on Soome õppekavas teisigi. Õpilane hakkab nüüd osalema õppekava koostamises ja õppemeetodite valikus. Juba praegu koostavad mõne Soome kooli õpilased esmaspäeva hommikuti oma eeloleva nädala õppeplaani ise. Meie seletuskirjas on samuti õpilase aktiivsusest juttu, kuid silmas peetakse seda, et ta koostab iseseisvalt mõistekaarte, kogub õpetaja abita infot, osaleb projektõppes jms.

Soome õppekava üks suur ülesanne on laiaulatuslik üleminek kakskeelsele õppele. Üks variant on „keelerikastus”, mille järgi hakkab toimuma veerand põhikooli klassitundidest teises keeles. Teise variandina propageeritakse keelekümblust, mille kohta on seletuskirjas pikalt selgitusi. Lisaks viiakse võõrkeelte õppimine Soomes senisest noorematesse klassidesse ja ka lasteaeda, sest mida noorem laps, seda kergemini jääb uus keel talle külge.

Meie õppekava seletuskirjas märgitakse napilt, et võõrkeeleõpe toimub vastavalt Euroopa Liidu keeleõppe raamdokumendile. Keelekümbluse kohta on mainitud, et seda võib kasutada, kui kooli hoolekogu lubab. Eriloaga võib õpetada! Miks pole meil üheski tähtsas haridusdokumendis kirjas, et on vaja kiiresti hakata kasutama keelekümblust, sest nii saab keeled kiiremini ja kergemini selgeks ja et selle meetodiga on hea õpetada ka immigrante, keda juba praegu saabub Eestisse seitse tuhat aastas, lisaks veel igat liiki pagulased?

Eelnev võrdlus näitab, et Soome ametlikud tekstid annavad koolidele ulatuslikke ülesandeid ja innustavad suurtele tegudele, meie tekstid on aga kuivad ja neutraalsed, ei väljakutseid ega innustust.

RAIVO JUURAK