Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärk on luua kõigile lastele paindlikud võimalused alushariduses osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanemad saaksid olla kindlad laste koolivalmiduses.

Euroopa Liidus on seatud samaks aastaks eesmärk, et alusharidust võimaldavas asutuses käiks 95% kõigist nelja-aastastest kuni kooliminekueas lastest. Eesti hariduse infosüsteemi 2014/2015. õppeaasta andmetel oli meie vastav näitaja 93,5%. Samal õppeaastal ei saanud paraku 2290 lapse vanemad eri omavalitsustes üle Eesti lasteaiakohta. Ainuüksi viimasest arvust piisab järelduseks, et lapsehoiu ja alushariduse süsteem vajab arendamist.

Lapsehoidu ja alusharidust reguleeritakse praegu mitmes seaduses. See ei aita paraku arengule kaasa, sest isegi eesmärgid on seadustes püstitatud erinevalt.

Lapsehoiuteenus on mõeldud eelkõige selleks, et laps oleks hooldatud ja hoitud ning lapsevanem saaks naasta tööturule, lasteaed peab lisaks hoiule võimaldama alusharidust ja tagama sujuva ülemineku kooli. Need eesmärgid peavad olema omavahel seostatud, kuna ka lapsehoiu puhul on oluline laste arengu toetamine.

Erinevus asutamise ja korralduse nõuetes takistab kohalikes omavalitsustes alushariduse ja lapsehoiu võimaluste loomist. Kontseptsioon näeb ette ühtse seaduse kehtestamise lasteaedadele ning lapsehoidudele. Vähendatakse ülereguleeritust ja võimaldatakse omavalitsustele suuremat otsustusvabadust korralduses. Alusharidus ja lapsehoid on edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu, sõltumata omandivormist.

Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid peab olema kättesaadav kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5–3-aastastele võimaldatakse lapsehoidu ja 3–7-aastastele alusharidust. Sidustatud alushariduse ning lapsehoiu korraldus lähtub laste ja perede vajadustest ning aitab samal ajal kohalikel omavalitsustel seadusega pandud kohustusi täita. Loodav regulatsioon lähendab lapsehoiu ja alushariduse sisu, mis võimaldab tulevikus rääkida ühest süsteemist senise kahe paralleelse asemel. Lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja lapsehoiu oma väheneb. Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline toetada üldoskusi, sealhulgas sotsiaalsed, mängu- ja õpioskused. Üle kolmeaastastel lastel toetatakse lisaks lapse oskusi õppe- ja kasvatusvaldkondades.

Lapsehoiud ja lasteaiad lähtuvad riikliku õppekava põhimõtetest, alates kolmeaastastest lastest peab olema koostatud lasteaia õppekava. 1,5–3-aastaste laste rühmad tegutsevad edasi nii lasteaedades kui ka hoidudes, enam ei eristata teineteisest sõime- ja hoiurühmi. 3–7-aastastele alushariduse võimaldamiseks peavad olema õpetajad. Praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3–7-aastastest lastest, valdavalt on lapsed lasteaedades.

Lapsehoiud ja lasteaiad on edaspidi registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis omandivormist sõltumata ühtsetel alustel. Alushariduse võimaldamiseks tuleb asutuse pidajal taotleda tegevusluba, mille väljastab haridus- ja teadusministeerium. Lapse­hoiuteenusele laieneb majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud teatamiskohustus.

1,5–3-aastaste lapsehoiuteenust ja 3–7-aastaste alusharidust rahastatakse valla- või linnaeelarvest ja vanemate kaetavast osast. Kohti võimaldatakse nii munitsipaal- kui ka erasektori kaudu.

Kõigil lastega töötajatel peavad olema teadmised ja oskused lapse arengu toetamiseks. 1,5–3-aastastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad, alushariduse võimaldamisel 3–7-aastastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse/täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad, lähtudes täiskasvanute ning laste suhtarvust. Lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogiline kompetentsus, mis on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis. Kõrghariduse nõuet ei kohaldata keskeriharidusega juba töötavatele õpetajatele.

Õpetaja kvalifikatsiooninõudeid ei muudeta. Lapsehoidjal peab olema kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus või pedagoogikaalast tasemeharidust tõendav dokument. Plaanis on täiendada ja muuta lapsehoidja kutsestandardit, kus suurendatakse kompetentsust laste üldoskuste ja erivajaduste toetamiseks.

Lasteasutuse kasvukeskkonnas peavad olema lastele mitmekülgsed võimalused. Koolieelse lasteasutuse ja lapsehoiu põhiülesanne on luua lapsele eakohane, turvaline, mänguline ja arendav kasvukeskkond. Kontseptsioon ei keskendu rühmade suurustele, vaid olulisem on sisu, mida lasteaias ja lapsehoius tegelikult tehakse. Siiski, rühmi ja alarühmi peaks olema võimalik lasteasutuses senisest paindlikumalt moodustada. Lasteasutuse juht saab siin lähtuda laste arengust ja perede vajadustest ning lasteasutuse tingimustest. Lapsed peavad saama kasvukeskkonna loomisel ja kujundamisel ise varasemast rohkem kaasa rääkida.

TIINA PETERSON