Ettevõtlik laps on õpetajale tihtilugu ebamugav. Ta suudab planeeritud tunnid oma küsimuste või tegevusega pea peale keerata. Ta vastab enne, kui küsimus on kõlanud, ja esitab küsimuse enne, kui on teooria lõpuni kuulanud. Tema nutiseade kubiseb äppidest, millest õpetajal aimugi ei ole. Ta valib, millal tunnis käib. Ta ei lepi rutiini ja ootamisega. Halvemal juhul ei jõuagi ta kooli, sest tema ettevõtlikkus on rakendatud terveks päevaks töösse või hobitegevusse. Ettevõtlik laps on loov, uudishimulik, liidriomadustega ideede generaator, kelle jaoks ühe ja sama tüüp­ülesande lahendamine eri teguritega on igav. Ta ei raiska aega ilukirjale. Ta liigub kiirkõnnil. Ta silmad säravad, kui ta ruumi sisenedes küsib: „Mis toimub, mis teeme?” Ta tahab teha midagi huvitavat. Täna. Veel parem otsekohe. Õpetaja jaoks on ta väljakutse. Kutsub mugavustsoonist välja. On ebamugav.

Kuigi sellised lapsed sunnivad õpetajat kogu aeg tempot tõstma, uusi võtteid leiutama, peame leidma viise, rakendamaks neid kooli ja kaaslaste jaoks. Meie otsime neile tegevust kooli ürituste kaudu. Üritus algab õpilase koostatud projektist, ideede kirjapanekust ja müümisest õpetajale ja sihtgrupile – igavlevatele kaaslastele. Projekti tuleb panna tegevusplaan eelarvest ja tehnilistest lahendustest kuni iga valdkonna vastutajani.

Oma ideed tuleb müüa ka meeskonnale. Ettevõtlikul lapsel pole seeläbi igav, sest tema mõtted saavad teoks, ta näeb, et tema energia algatab meeskonnas sünergia. Kool on ettevõtliku õpilase jaoks suur turg. Parem turustagu õppetegevust toetavaid tegevusi! Meil tähendab üritus 300–700 osalejat. Liidrina tuleb õpilasel juhtida ja motiveerida meeskonda, kes tegutseb soovist koos midagi ette võtta. Õpetaja, huvijuht, juhendaja on vaid mentor, ärakuulaja. Õpilane teeb ise sponsorkirjad, reklaamid, turundusplaani, kaasab partnereid. Tänab või lausa tasustab neid. Ujub või upub.

Miks? Sest vaid ise tegutsedes saab panna end proovile, õppida oma vigadest ja leida mehhanisme raskustega toimetulekuks. Ise panustades ei lähe noor üritusele kui tarbija, vaid saab aru, et ainult ise saab muuta maailma ja koolielu. Ja see pole õpetajale enam ebamugav.

Ettevõtja koolis

Külalised koolis on saanud tavapäraks. Mõnes koolis veel ärevust tekitav ministri visiit pole kindlasti reeglipärane kogu riigis. Nii „Tagasi kooli” programm kui ka poliitikute valimiseelne invasioon on õpetanud koole kasutama külalisi enda huvides. Ka kehva poliitiku valimiskarusellis antud konjakilõhnalist tundi saab kasutada analüüsimaks: mida teha ise teisiti, mis on ebaedu põhjused?

Oleme veendunud, et spetsialistide antud tunnid rikastavad õpilase maailmavaadet ja aitavad neil karjääri planeerida. Noor peab tunnetama ühiskonna protsesse, kogedes mitte ainult interaktiivset uudiste maailma, vaid nähes inimesi, kes otsustavad meie riigi igapäevaelu ja tuleviku üle või loovad kultuuriruumi.

Oleme planeerinud tavaliselt vähemalt paar korda kuus külalistega tunde, kus osaleb vahel saalitäis (250–270), vahel grupp õpilasi. Külalised on olnud inspireerivad, muutes õpilaste karjäärivalikuid, kinkides inspiratsiooni ja pannes suurelt unistama.

Me ostame külalisega ju alati põrsast kotis, ei tea, kas näeme asja ühtemoodi. Ka siis mitte, kui oleme sõnastanud tunni eesmärgi sarnaselt. Samas on iga tund olnud korraldamist väärt. Õpilased näevad päris tegijaid. Mida enam julgeme külalisi kasutada ja julgustame oma ettevõtlikke õpilasi ebamugavaid küsimusi esitama, seda enam õpime.

Ettevõtliku õpilase kasvamise teadlik toetamine ja ettevõtluse õpetamine peab olema süsteemne tegevus. See pole kaootiline rapsimine karjääriplaneerimise tundide arvelt või tähtpäevadel esinejatega.

Et tegevus oleks süsteemne, oleme kirjutanud oma õppekavasse valikainete mooduli „Ettevõtlikkus ja ettevõtlus”. Kuus kursust gümnaasiumi jooksul koosnevad uutest ideedest, ettevõtjate või ettevõtete külastustest, teoreetilisest taustast ja toetavast bürokraatiast.

Paneme oma ettevõtliku koolipere meeskonnana tegutsema, julgustame õpilasi ise proovima ettevõtjaks olemist. Õpilasprojektide, -firmade, ürituste ja vabatahtliku koordineeritud tegevuse kaudu saavad ettevõtlikud noored harjutada omaalgatuslikku tegevust. Nende energia ja soov midagi ägedat ette võtta leiab raamistiku ja väljundi, mis on riikliku õppekava teenistuses.

Loodame, et ühel päeval tulevad nad tulevastele õpilastele rääkima, mis on neid julgustanud olema ettevõtlik.

Ja nii saabki ring täis. Eba­mu­ga­va­test ja ettevõtlikest saavad õpetavad ettevõtjad. Julgustamaks meid mugavustsoonist väljuma.

ANNA-LIISA BLAUBRÜK