Energia Avastuskeskus avab 16. veebruaril geoloogiateemalise teadusnäituse „Kihilise Maa aardelaegas”. Näituse juurde oleme loonud samanimelise planetaariumifilmi ning töötoad.
Kutsume näitusele avastama geoloogiat, keemiat, füüsikat, ajalugu ja isegi kunsti.
Näitus on loodud koostöös Eesti muuseumidega ning siin saab teada, milliseid aardeid peidab maapõu, millise ehitusega on Maa sisemus, kuidas see mõjutab elu Maal ning palju muud.
Tartu ülikooli geoloogiamuuseumist oleme toonud kauneid kivimeid, mineraale ja kristalle, selgitame nende keemilist koostist, omadusi, leiukohti ning kasutust läbi ajaloo ja tänapäeval.
Lisaks avame UV-valguse toa, kus näitame, millised poolvääriskivid helendavad sinises UV-valguses hoopis teistmoodi kui päevavalguses. Selgitame neid füüsikanähtusi, mis sellise efekti loovad.
Kristalli mäng
Energia Avastuskeskuse oma leiutaja Aare Baumer loob 3000 klaaskristallist koosneva unenäolise valguse- ja muusikainstallatsiooni „Kristalli mäng”, mida saab päeva jooksul vastavalt programmile keskuse eri korrustelt jälgida. Installatsiooni abil saab avastada selliseid füüsika valdkondi nagu valguse murdumine, valguse spektri teke (rahvakeeli vikerkaar) ja kristalli struktuur.
Loodusmuuseumist oleme toonud dinosauruste ja ligi 540 miljonit aastat tagasi elanud lülijalgsete trilobiitide eksponaadid, mille varal selgitame, milline oli eelajalooline elu Maal. Need on samuti näited ajaloost, mida on võimalik Maa pinna alt leida.
Veel pakume võimalust kehastuda arheoloogiks ning puhastada ise liiva alt välja ehtne dinosaurus.
Ajaloomuuseum eksponeerib näitusel tuhat aastat vanu Eesti hõbeehteid ning mündiaardeid. Maapind peidab ka sellist ajalugu. Eksponaatide näitel õpetame, kuidas väärtuslikku vana eset ära tunda, kui see maad kaevates välja tuleb, ning selgitame, kellele leidu näitama peaks ning kellele selleteemalisi küsimusi esitada saab.
TTÜ geoloogia instituudist toome näitusele kuni 400 miljonit aastat vana kõhrkala ehk rüükala kivistise.
Näitus on jagatud teemaperioodideks, mida ilmestavad staareksponaadid ja õppe-, avastus- ja perepäevad, kus partnermuuseumid meid vastava valdkonna teemasid tutvustada aitavad.
Staareksponaadid kuude kaupa
Veebruarist aprillini on staareksponaadiks Eesti ajaloomuuseumist toodud tuhande aasta vanune hõbeehteaare.
Mais teeme koostööd Eesti tunnustatud gemmoloogi Heli Kuulmani ning ehtegaleriiga Aurum. Staareksponaadiks on vääriskivid ning õppe-, avastus- ja perepäevadel räägime sellest, mis on ja mis ei ole vääriskivid, kuidas poolvääriskive töödeldakse, et neist vääriskivid saaks, ning sedagi, kus Maa piirkondades milliseid kalliskive leida võib.
Juuni, juuli pühendame eelajaloolisele elule ning siis on staareksponaadiks Tartu geoloogia instituudi sadu miljoneid aastaid vana rüükala.
Augustis, septembris on staareksponaadiks muinasaarded ehk ajaloomuuseumi kogust pärinev hõbeaardeleid.
Septembrist detsembrini pühendame end maavärinate, vulkaanide ning tornaadode teemale.
Näitust täiendame kolme uue töötoaga eri vanuses lastele. Väiksematele pakume töötuba „Kristallidest tähtkujud”; põhikoolilastele töötuba „Kristallide korrapärane maailm” ning igas vanuses õpilastele töötuba „Kui Maa väriseb”.
Näituse ja töötubade teemad võtab kokku me uus planetaariumifilm „Kihilise Maa aardelaegas”. Eestikeelsele filmile on hääle andnud Tõnu Kark ning venekeelsele Eduard Toman. Filmi loomist on toetanud Eesti teadusagentuur.
Õpetajaid ootame 18. ja 25. veebruaril näitust tutvustavatele infopäevadele.
Palume koolikülastused broneerida info@energiakeskus või telefonil 620 9023, 620 9020; 5331 7307.
Kohtumiseni Energia Avastuskeskuses
KERTU SAKS
Lisa kommentaar