Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi ja koolijuhtide järelkasvuprogrammi esimeses lennus osalejad käisid Londoni koolides, et tutvuda sealsete koolijuhtide ja nende muutuste juhtimise kogemustega, kogumaks ideid muutuva õpikäsituse elluviimiseks – õpilaste arengu tõhusamaks toetamiseks.

Programmide koordinaatorite Eneken Juurmanni ja Triin Noorkõivu sõnul valiti külastuseks sihikindla juhtimisega koolid, kus on kiiresti ja edukalt viidud ellu muutusi ning õpilaste õpitulemused on väga head. Kahe programmi peale külastati kokku nelja kooli: Ainslie Woodi põhikooli, Roger Aschami põhikooli, kuningas Saalomoni akadeemiat ja Chiswicki kooli.

Millise sõnumi võtsid praegused ja tulevased koolijuhid endaga Inglismaalt kaasa? Milliseid nähtud haridusuuendusi saaks nende hinnangul Eestis kohe rakendada?

Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits: Iga tegevus koolis peab olema eesmärgistatud. Nii koolijuht kui ka õpetajad peavad oskama vastata, miks midagi tehakse ja kuidas see õpilasele hea või kasulik on.

Võru gümnaasiumis rakendatakse järgmisest õppeaastast koostöölepingut. Gümnaasiumis õpinguid alustavad õpilased, nende vanemad ja kool sõlmivad lepingu, kus on kirjas kõikide ootused, õigused ja kohustused. Plaanis on integreerida päevakavasse ka lugemispooltund, kus õpilased loeksid vabalt valitud raamatut.

„Noored kooli” programmi vilistlane Mona Mägi Soomer: Meeskonnas peitub jõud. Koolides tundus, et kõike ei vea direktor üksi, vaid tema taga on meeskond, keda direktor peab endaga võrdseks partneriks, kelle nõu ja jõuga ta arvestab. Sügava mulje jättis mulle koolide süsteemne tegevus ja mõtteviis − ajame kõik sama asja.

Muraste kooli direktor Priit Jõe: Personaalsus ja sajaprotsendiline õppijate kaasatus klassiruumis ei saa tulla traditsiooniliste õppekavade ja -meetoditega. Võtmesõnad, mida Muraste koolis rakendama hakkame, on iga õppija ja õpetaja personaalse arengu jälgimine, alustame ka teemapõhise õppe arutelusid.

Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni: John Turneri sisustatud koolituspäeva sõnumi võib lühidalt kokku võtta soovitusega koolijuhile: teadvusta oma rolli ja võta vastutus õpilaste arendamise eest.

„Õpetajate töö kõrval on õpilaste õppimise kõige suurem mõjutaja kooli juhtimine.” (McKinsey 2010) Muu (metoodika, õppevara, õppekava, kooli kinnisvara seisukord jm) mõjutab oluliselt vähem. Londoni käigust jäi kõlama usk nii õpilaste kui ka õpetajate õppimisvõimesse.

„Noored kooli” programmi vilistlane ja algatuse „Kalamaja avatud kool” üks asutajatest Helen Sabrak: Eestis on nii loomulik, et kui koolis on kaks õppejuhti, siis üks vastutab põhikooli ja teine gümnaasiumi eest, nad teevad sarnaseid asju lihtsalt eri vanuses laste ja nende õpetajate jaoks. Ma polnud iialgi näinud, et õppejuhid võiksid oma töö ära jagada mitte laste vanuse, vaid sisu järgi − näiteks üks koordineerib õppimisega seotud teemasid kogu koolis ja teine õpetamise kvaliteedi, õpetajate arengu ja koostööga seotut.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õppealajuhataja Ave Kikas: Mulle avaldas muljet mitmel korral mainitud lause: „Seinad ja maja ei tee koolist kooli, inimesed teevad.” Ometi pole ma mitte kuskil nii täis kirjutatud, kleebitud ja koolimajalikke seinu kohanud. Õpilased, nende areng, looming, vajadused ja tunnustamine on väga oluline ning kõigile seinte peal kohe näha. Lisaks on inimesed tõeliselt pühendunud ning nende töö eesmärgistatud ja süsteemne.

Tartu kristliku põhikooli õpetaja Toomas Adson: Edukaks ja õpilaste poolt armastatud kooliks on vaja visiooni, millest lähtuvalt tegutsevad nii juhtkond, õpetajad kui ka õpilased; eestvedamist (leadership), mis algab targast ning visast koolijuhist, kes innustab kogu meeskonda visiooni saavutamiseks pingutama; ning ühtselt tegutsevat ja üksteist toetavat meeskonda, kes on valmis õppima ja arenema.

Hugo Treffneri gümnaasiumi arendusjuht Aare Ristikivi: Eeskujuks on ainetevaheline lõiming − kui õpilane ei oska lugeda, siis ei saa temalt nõuda ajalooõpikust aru saamist.

Haapsalu aselinnapea hariduse ja kultuuri valdkonnas Liina Põld: Nägin igal tasandil vastutuse võtmist, siirast soovi lapsi õpetada, toetada ja arendada. Nägin lahenduste otsimisele ja koostööle orienteeritud õpetamist, pidevat õpetaja arengule suunatud juhtimist. Nägin, et õpetajad ja koolijuhid päriselt hoolivad.

Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja ja inimeseõpetuse ühingu juhatuse esinaine Margit Kagadze: Õpetajad said regulaarselt kord nädalas kokku, et üksteist jõustada, koolitada jms. Eesti koolis tundub olevat õpetaja nii hõivatud ja aines ülekoormatud, et ei ole aega oma pedagoogilist meisterlikkust arendada. Võtmetegur on siin koolijuhi soositud keskkond ja sobiv töökorraldus koolis, mis võimaldaks õpetajatel koolipäevade ajal kokku tulla ja oma tegevust eesmärgistada – mõtestada.

Õppereisist võtsin kaasa usu: igast õpetajast võib saada meister ja igas õpilases on potensiaali!

Võsu kooli direktor Liis Reier: Minu jaoks oli üks olulisemaid ja tähenduslikumaid kogemusi õpetajate isetu koostöö. Kool on üksnes meeskond. Kõik õpetajad annavad oma parima kõigi õpilaste arengusse, kaotamata seejuures individuaalsust ning isiklikke tugevusi. Karisma ja loomingulisus on igal pool ja igal ajal hinnas.

Ettevõtja Merike Mikk: Mulle jäid Inglismaa koolijuhtidest ja õpetajatest meelde uhkus ja väärikus. Iga inimene teadis, miks ja mida ta teeb, kuhu suunda minnakse ja kellelt saab vajadusel abi. Silmad särasid nii õpetajatel kui ka lastel, innustunult ja uskudes ajas igaüks oma asja. Samas sai igaüks olla just selline, nagu ta on, ja juhi toel – meeskonna kaasabil aidati areneda.

Hagudi põhikooli direktor Lea Vendik: Kinnitus teadmisele, et superõpetajaid tuleb hoida ja õpetajad, kes ei ole valmis arenema ja kellel pole arenemiseks ka võimekust, tuleb saata tööturule. Kõik otsused tuleb teha lähtuvalt lastest. Uue õpetaja värbamisel peab kasutama õpilasi, keda õpetaja õpetama hakkab, kuulata õpilaste arvamust.

Muudatus, mida rakendada, on avatud uksed, st igal ajal võib klassi saabuda teine õpetaja või juhtkonna liige, tund läheb edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Õpetajad on enesekindlad, et teevad parimat tööd.

Väätsa põhikooli direktor Margo Sootla: Veendumus, et iga laps saab olla edukas, on ajend, mis suunab koolitöötajaid meeskonnatööle, üksteiselt õppima ja lahendusi leidma. Kõike seda ümbritseb õpilaskesksus, sh on õpilasel võimalus valida, mida ta soovib õppida, ning (lapse)sõbralik ja üksteist austav koolikultuur.

Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi ja koolijuhtide järelkasvuprogrammi on ellu kutsunud haridus- ja teadusministeerium, neid viiakse ellu koostöös Innove sihtasutusega elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.

HELENA TAMM