Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib Tartu Kesklinna kooli lapsevanem Jaak-Albert Metsoja.

Ettevalmistused vanematekogude loomiseks algasid Tartu neljas koolis 2014. aasta sügisel kogukondade mõttetalgute sarjaga.

Kesklinna kooli vanemad olid eriti hoos ja valmis juba mõne kuu pärast moodustama vanematekogu. Siis aga said aru, et ei pea kiirustama. Enne võiks olla sisu, mille baasil ühineda. Supilinna päevadel korraldatigi kogukonnapäev, millega tulid kaasa nii vanemad, lapsed kui ka õpetajad.

„Eriti rõõmustav oli näha justkui iseenesest tekkinud sünergiat. Tegijate ring kasvas järjest suuremaks, ühisest tegemisest saadud mõnu andis nähtud vaeva kuhjaga tagasi,” lausub Metsoja. Metsoja oli nõustamas ka Reiniku kooli lapsevanemaid vanematekogu käimalükkamisel.

„Meil on suur kool, pole erinevalt teistest kogukonnakoolidest piirkonda ega seltsi taga, aga me ei tunne, et seepärast oleks raskem,” räägib Reiniku kooli lapsevanem Kristi Terep. Teised koolid ja seltsid on lähedal, Tartu on ju väike, käiakse käsikäes.

Otsitakse ühist keelt

Lisaks vanematekogule, kuhu kuulub 65 liiget, toimuvad arutelud väiksemates rühmades. Terepi sõnul on vanemad muutunud omavahel palju lähedasemaks ja saanud targemaks ning mõistavad paremini, kuidas kool toimib.

„Enne kui milleski kaasa rääkida, pead teadma asjast põhjalikult, muidu ei saa aidata. Mina küll ei teadnud enne, kuidas kool süsteemina toimib,” tunnistab Terep.

Vanematekogu liikmed esindavad klasside lapsevanemate seisukohti, see põhimõte paneb läbi rääkima kõigiga. Temaatika on õppetööst kuni kooli üritusteni. Vanemaid kaasatakse ürituste korraldamisse, kool oskab nüüd juba abi küsida.

„Kui vanematekogus tõstatatakse mõni teema, siis enne kui minnakse seda koolile esitama, leitakse omavahel ühine keel, milline lahendus on kõige parem,” kirjeldab Terep. „Koolil ei teki uusi kohustusi, sest vanemad tulevad välja juba valmis lahenduste paketiga.”

Terep tunnistab, et praegu on veel raske kätte saada kõigi seisukohti, aga inimesed näevad, et nende arvamust küsitakse, ja harjuvad sellega. Koosolekutest-aruteludest tehakse kokkuvõtteid ja protokolle. Selline tegevus liidab inimesi kooli külge, paneb neid kaasa elama, pingutama.

„Vahel on raske, kui öösel kell pool üks istud laua taga ja koondad materjale vanematele saatmiseks, aga kui saad pärast tagasisidet, et kõik on nii tore, siis ununeb ka väsimus,” kinnitab Terep. „Kõige olulisem meie tegevuses on ikkagi laps. Tegutseme selle nimel, et lastel oleks koolis tore käia.”

Metsoja lisab, et kui mõlemat poolt esindavad organiseeritud seltskonnad, lihtsustab see ka suhtlust. Vanemate tihe suhtlus võimaldab sellestki aru saada, kas probleemi puhul on tegu vaid lapse murega või tuleb sellega tegelda laiemalt.

Kesklinna kooli vanematekogu on loomas infobaasi vanemate pädevustest ja oskustest, et oleks hõlpsam leida aitajaid. Nii tekib tihe suhtevõrgustik.

„See on intensiivne rohujuure tasandi koostöö, kui eri kooliastmete vanemad saavad töörühmades kokku ja arutavad kooli esindajatega küsimused läbi,” sõnab Karlova kooli lapsevanem Age Poom. Suheldes leitakse lahendusi, kuidas õppetegevust rikastada, lapse heaolu koolis suurendada. Probleemide puhul on vanematekogu saanud õpetajate ja juhtkonnaga kohe väga hea kontakti ja ühiselt proovitakse leida lahendusi.

Vanemadki saavad sõpradeks

„Lapsed on sõbrad ja ühiselt tegutsedes tunnevad nüüd ka vanemad üksteist,” ütleb Poom. „Täna arutasime just, mida veebruaris ette võtame. Otsustasime minna loodusmuuseumi ja pärast koos teha midagi toredat.”

Valmistutakse ka kevadiseks kahepäevaseks ekskursiooniks koos laste ja klassijuhatajaga.

„Koolis ei käi me vanematena nii palju kui lasteaias, kuid algusest peale ühiste informaalsete ürituste tegemine on viinud selleni, et tunneme üksteist ja teame, millega keegi tegeleb. Tartu on väike, võrgustikud hakkavad ühel hetkel ristuma ja see lisandväärtus võib ka muudes asjades välja tulla,” ütleb Poom.

Vanematekogud korraldavad ka loenguid, et pedagoogilistes küsimustes targemaks saada. Reiniku koolis arutati hiljuti kujundavat hindamist. „Vanematele tundub, et see on tore, aga me ei saa aru, mida hinnatakse. Kutsumegi koolitaja, tuleb avatud koolitus, ka õpetajad saavad osaleda,” märgib Terep.

Kogukondade kaasamine koolide tegevusse leiab aset Tartu linnavalitsuse algatatud projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis” (TULUKE) raames. Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

„Kogukondade kaasamisel on initsiatiiv lastevanemate ja linnaosaseltside käes. Meie õhutame sädet – et kui projekt läbi saab, siis tegevus ikka jätkuks,” sõnab TULUKE-se eestvedaja, Tartu linnavalitsuse haridusosakonna jurist Kairit Peekman. „Kui meil õnnestub tuli läita, siis oleme õnnestunud. Kogukonnakoolid on varasemast avatumad, juhtkonna ja vanemate suhtlus elavam. Arenevad ka nelja kooli vahelised sidemed. See on suur väärtus.”

SIRJE PÄRISMAA