Ehkki Tartu ülikooli loodusmuuseumis käis neli aastat põhjalik remont, anti loodusharidust kogu selle aja tavalisest suuremagi hooga. Nüüd saavad õppeprogrammides osalejad lisaboonusena külastada ka uuenenud ja IT-lahendustest tulvil püsinäitust.

Loodusmuuseum pakub õppe­töö mitmekesistamiseks ning koolitundides õpitu kinnistamiseks zoo­loogia, geoloogia, geo­graa­fia, botaanika ning säästva arengu teemalisi õppeprogramme. Ette­valmistamisel on geneetika ja mikromaailma teemalised. Kokku on valikus üle 40 programmi 1.–12. klassini. Järgitakse ka õppekava.

Muuseumi loodushariduse koordinaatori Külli Kalamees-Pani sõnul jaotub huvi programmide vahel suhteliselt ühtlaselt. Oma mõju on aastaaegadel, näiteks tuntakse kevaditi rohkem huvi lindude, talvel aga okaspuude vastu jne.

„Alati on hinnas meie eksootiliste lemmikloomade programmid, kus osalejad saavad madude ja ämblikega tutvust teha. Madude programmis võtame maod välja ja lapsed saavad neid silitada,” sõnab Kalamees-Pani.

Tahetakse ka väliprogrammides osaleda. Näiteks saab programmi „Mõõtmised ja kaart” käigus Toome­mäel selgeks nii kaardi kui ka kompassi kasutamine.

Keskmine programm kestab kolm akadeemilist tundi, osa sellest viiakse läbi ekspositsiooni juures ja teine osa õppeklassis praktilise tegevusena.

Näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi sõnul läheneb muuseumirahvas soovidele paindlikult ja tuleb tellijatele vastu programme vajadusel mugandades. Kui mõne väiksema kooli õpilased tulevad korraga Tartusse, jagatakse lapsed gruppidesse ja organiseeritakse neile tegevus. TÜ loodusmuuseum teeb koostööd ka teiste Tartu huviasutustega ja võib vajadusel täita Tartusse tulijail terve päeva.

Alates 2014. aastast on loodusmuuseum ühine üksus TÜ botaanikaaiaga ja ka haridusprogrammid on ühiselt korraldatud, seega tasub koolidel kiigata mõlemale poole.

Pärast uue ekspositsiooni avamist on väga populaarne teenus ekskursioon koos giidiga. Tööle on asunud mitmesuguse erialase taustaga aktiivseid noori värskete ideedega. Tellida saab nii üldekskursiooni kui ka temaatilisi ringkäike.

Uuel püsinäitusel on ohtralt kasutatud multimeedia lahendusi. Osa neist nõuab suuremat süvenemist, osa on mängulisemad. Näiteks saab jälgida, kuidas võis liikuda rüükala.

Sellest õppeaastast on õppeprogrammide rahastamise süsteem muutunud. Nüüd tuleb igal koolil endale KIK-ist raha taotleda ja ise projekt kirjutada. Selleks tuleb valida välja soovitud programmid, küsida loodusmuuseumilt hinnapakkumine ja kinnituskiri, lisada bussieelarve.

„Projekti taotlemine käib elektrooniliselt, see pole raske. Kättevõtmise asi. Tähtaeg on lähedal, juba 17. veebruar,” sõnab Kalamees-Pani ja soovitab kiirustada.

Nagu kahel varasemal aastal, saavad Tartu koolid osaleda linnavalitsuse toetatud loodusõppe aktiivõppe programmides.

„Õppeklassides on täienenud ka õppevahendite pool, kasutada on näiteks mikroskoobid, väliõppes nahkhiire detektorid, GPS-id, luubid ja muud,” tutvustab Reet Mägi.

Ekspositsiooni uuendati ja remonditi Euroopa regionaalarengu fondi toel. „Tulemus sai veel parem, kui olid unistused,” on Mägi rahul. „Meie ideid oligi võimalik efektselt teostada. Paljud loomade topised on küll vanad, aga kujundus on värske, uudne ja kena. Uudsed on dioraamid. Seal kasutatud taimsed eksponaadid on originaalid, toodud mujalt maailmast või kasvatatud ise. Pole plastmasstaimi. See nõudis botaanikutelt üksjagu tööd, aga tulemus sai põnev.”

Muuseum alustas kord kuus kolmapäeviti uue üritusesarjaga – vestlusõhtud loodusteadlasega mitmesugustel teemadel. Taas sisustatakse ka laste koolivaheaegasid.

„Oleme huvitatud tagasisidest. Meil käib väga palju rahvast, laupäeviti on olnud üle 800 inimese. Hea meel on näha, et arvamusi jagatakse külalisraamatusse ja mõned saadavad e-kirja. Tahame veelgi paremaks saada ja teada, mis suunas oma tegevust edendada,” lausub Mägi.

SIRJE PÄRISMAA