Airi Rakverest, 1. klassis käiva poja ja 5. klassis käiva tütre ema:

Huviringe valisime ikka selle järgi, kuhu lapsed avaldasid soovi minna. Arvasime, et kusagil ringis võiks käia, laps saab ringi ise valida ja poole aasta pealt pole soovitav seda pooleli jätta. Kui ma näeks, et kohe üldse ei istu, siis lubaks muidugi ära tulla. Vahel tuleb ikka väike tüdimus peale, aga iga tuju pärast alustatut katki jätta ei saa, nii ei jõuaks kuhugi.

Tütar käib ujumas, kooliteatris ja ukulelet mängimas. Millegipärast hakkas see pill talle väga meeldima. Laulab ise selle saatel. Kooliteatrist on ta tohutus vaimustuses. Iga kord sealt koju tulles räägib õhinal, mida nad seekord tegid. Et varsti tuleb uus lavastus välja ja keda ta mängib … Tütar käis väiksemana rohkemates ringides, aga viiendas klassis tuleb juba õppida ka ja huviringidest jäi alles talle kõige meeldivam.

Poeg käib samuti ujumas, peale selle tennisetrennis ja karates ning kui pühapäeval igav on, siis läheb rulluisutrenni ja tirib vanema õe ka kaasa. Poiss tuleb mitu korda nädalas koju jutuga, kuhu trenni ta veel läheks, sest seal käib mõni sõber. Naerame, et eks järgmisel aastal vaata.

Poisil on ainult reede ja laupäev trennidest vabad. Pühapäeval rullitab siis, kui tahab. Esimeses klassis on vähe tunde ja õppida suurt ei anta. Poiss on mitmekülgsete spordihuvidega. Talle meeldib, et karates käies saab boonusena mööda seina ronida. Talle meeldib ka metsas suusatamas ja Kiviõlis mäesuusatamas käia. Väike laps peabki kõike proovima, et teada, mida tulevikus valida. Praegu käiks ta hea meelega igas trennis, aga kõikjale ei jõua juba füüsiliselt.