Kelle vanem koolile ei anneta, selle nimi klassitahvlile …

3 minutit
4 vaatamist

29. veebruaril tutvustati HTM-i Tallinna esinduses lapsevanemate annetusi käsitlevat juhendmaterjali. Dokumendist andsid ülevaate üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Mariann Rikka rõhutas, et oma koolile annetamine on teretulnud ja väärib tunnustust. Paraku on ette tulnud juhtumeid, kus annetused pole olnud vabatahtlikud, vaid lapsevanemaid on survestatud. Näiteks on saadetud lastevanematele annetamise kohta korduvaid meeldetuletusi, neil on lastud kirjutada selgitusi, miks nad ei saa annetada, jms.

Ministeeriumile on teada kool, kus klassitahvlile kirjutati selle õpilase nimi, kelle vanem ei olnud koolile annetanud. „Selline käitumisviis peab lõppema,” toonitas Rikka, „annetamine peab olema täielikult vabatahtlik.” Ta lisas, et koolijuht peab lastevanematele selgitama, et lastele on hea haridus tagatud ka siis, kui vanemad koolile ei anneta.

Mariann Rikka ütles, et koolid, kus on annetuste tegemise traditsioon, on paljude perede lastele kättesaamatud ja see on vastuolus põhiseadusega. Teiseks ei taga olukord, kus osa õppest toetub annetustele, kooli stabiilset tööd, sest annetusi võib laekuda, kuid võib ka mitte.

HTM-i peaekspert Rikka rõhutas, et kui koolil on oma spetsiifika, mis eeldab lisakulutusi, tuleb koolil pidada sel teemal läbirääkimisi oma pidajaga ehk kohaliku omavalitsusega. Asja lihtsustab olukord, kus koolipidaja esindaja kuulub kooli hoolekogusse, kes kinnitab kooli arengukava.


Süvaõpe jääb tasuliseks

Välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo vastas pärast ametlikke selgitusi Õpetajate Lehe küsimustele. Alljärgnevalt kokkuvõte sellest.

Miks on luubi all süvaõppega koolid?

Sest süvaõppega koolides oodatakse lapsevanematelt annetusi, kuid lapse õppimine ei tohi sõltuda tema vanemate majanduslikest võimalustest. Me ei saa lubada sotsiaalset kihistumist.

Samas on süvaõpet andev TÜ teaduskool samuti tasuline.

Usun, et TÜ teaduskool ei jäta ühtki andekat noort ukse taha. Meil on ka sotsiaalseid toetussüsteeme, mis tulevad sellistele õpilastele appi.

Süvaõppe huviringid on samuti tasulised ehk ainult jõukamatele.

Süvaõppe huviringi puhul on selgelt näha, missugused tunnid on õppekavavälised. Läbipaistvus on alati kasuks.

Riigikontroll toonitab, et ringitunnid ei tohi luua õpilastele eeliseid põhiõppes.

Probleem on selles, et kui osa õpilasi hakkab uut ainet õppima huviringis kolmandas klassis, kuid valikainena algab sama aine alles seitsmendas, saab seda valikainet võtta ainult see, kes on käinud huviringis. See kitsendab teiste õpilaste võimalusi.

Saab ju järele õppida?

Kui kool loob selleks mõistlikud võimalused, siis pole probleemi.

Lõpueksamiteks valmistumise kursused on samuti tasulised.

Kui kool ei suuda ise oma õpilasi lõpueksamiteks ette valmistada, siis tuleb sellest ministeeriumile teatada.

Aga lapsevanemad muretsevad tihti üle ja viivad oma lapsed igaks juhuks ka tasulistele kursustele.

Annetuste kogumise kohta on väga vähe kaebusi.

Võib-olla lapsevanemad ei taha minna õpetajate ja kooli juhtkonnaga vastuollu ja vaikivad.

Raskustes vanemale antakse maksepuhkust ja laps saab süvaõppes edasi osaleda.

Juba sõna „maksepuhkus” ei sobi kuidagi annetamise põhimõttega. Igaüks toetagu kooli ikka nii, nagu tal võimalusi on.

Süvaõppe rühmatunnid eeldavad lisaõpetajate palkamist.

Kool peab kohalikult omavalitsuselt küsima, mis võimalusi on tal koolile täiendavate õpetajate palkamiseks. Suurtel linnadel selleks võimalusi jagub ja ei ole õige küsida lihtsalt lapsevanematelt annetusi.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit

Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht