Töövihikuid koostades lähtusin nii etteantud raamidest kui ka oma kogemustest õpetajana. Töövihiku roll on tänapäevases klassitunnis oluliselt muutunud. „Kuldne trio” – õpik, töövihik, vihik – ei vasta enam tegelikule vajadusele. Ootused tunnile on märksa mitmekesisemad. Tunnis hoolikalt vihikut koostades ja töövihikut täites võib juhtuda, et muu põnev jääb tegemata. Just sel põhjusel oleme proovinud ühendada töövihiku kaante vahele ka sellised ülesanded, mis tavaliselt vihikusse kantakse. Näiteks faktikast „Pean meeles!” õppetüki tähtsamate faktide väljatoomiseks, tabelid või mõistekaardid loetud info süstematiseerimiseks ja meeldejätmiseks. Mitmed ülesanded töövihikus suunavad õpilasi seoseid nägema ja kirja panema.

Lisaks ülesannetele, mis tuginevad õpiku tekstile, on töövihikus täiendavaid allikaid ja nende põhjal koostatud ülesandeid. Allikaülesannete puhul on selliseid küsimusi, mis suunavad õpilasi tähelepanelikult lugema ja õpituga seoseid looma, aga ka ülesandeid, kus on oodatud õpilase arvamus mõne nähtuse kohta. Minu enda õpilastele meeldis väga lugeda allikteksti koera kodustamise teooriate kohta, valida teooria, mida nad kõige rohkem toetavad, ning põhjendada, miks just see neile kõige sobivam tundub.

Olulisel kohal töövihiku ülesannete hulgas on õpilast iseseisvalt uurima suunavad ülesanded: mõne teemakohase artikli otsimine ja refereerimine, kellegi eluloo uurimine ja kirjapanemine. Abiks materjali otsimisel on lisatud ruutkoodid, mis juhatavad õpilased viidatud materjali juurde.

Ajaloo õppimisel on väga oluline, et õpilased oskaksid näha seoseid tänaste sündmuste või nähtuste ja ajaloos toimunu vahel. 6. klassis võiks selleks olla oskus leida ümbritsevast keskkonnast nt esemeid möödunud aegadest, suuta arutleda selle üle, kas kiviaja inimene oli uuenduslik või kuidas on tänapäevased sõjad mõjutanud Mesopotaamia kultuuripärandit. Natuke peab õppides lustima ka. Selleks on töövihikus mõned viktoriiniküsimused, millele vastuse leidmine võib õpetajalegi rõõmu pakkuda.