Haridusmaastikku saadavad pidevad muudatused ja reformid. Vaevalt on seadusandluse muudatused rakendatud, kui alustatakse uue reformimisega. Praegune alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni vastuvõtmine on liigselt kiirustav, pealiskaudne ja arusaamatu. Milleks muuta toimivat koolieelse lasteasutuse seadust? Kas on tehtud uuringud, mis kinnitavad selle muudatuse vajalikkust? Reformida tuleks lastehoiu süsteemi, pakkudes samaväärseid õppimis- ja kasvatamise võimalusi. Ka lastevanemate soovid ja ootused on lastesõimes toimuvale õppetegevusele kõrged. Me ei saa nii suurt huvigruppi eirata.

Toetame Õpetajate Lehe artiklite mõtteid:

Kristjan Saar „Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda” 12.02.2016

Jana Treier „ Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust” 04.03.2016

Meeli Parijõgi „Marika Veisson:„Mida väiksem on laps, seda targem peab olema õpetaja”” 05.12.2014

Lasteaiaõpetaja kompetentsid on välja toodud õpetaja kutsestandardis. Õpetaja töö sisuks on tegevuste planeerimine, dokumenteerimine, lastevanemate nõustamine, ürituste ettevalmistamine, läbiviimine jne. Tegevusnäitajaid, millele õpetaja vastama peab, on palju (vt õpetaja kutsestandard). Lastehoidja kompetentsid ei ole kindlasti samad, kuna nõudeks on 240-tunnine koolitus.

Küsitav on vastu võetud uus koolieelse lasteasutuse seadus, mis võimaldab rühma tööd organiseerida ühe õpetaja ja kahe õpetajat abistava töötajaga. Selle muudatusega püütakse lahendada õpetajate nappust. Alushariduse pedagoogi eriala on populaarne, kuid lasteaeda tööle jõuavad vaid vähesed ülikooli lõpetajad. Alustama peaks sisulistest uuringutest, miks noored lasteaeda tööle ei tule. Kas uuendustega tahetakse lahendada personali nappuse ja kogu süsteemi rahastamise probleemi?

Lasteaiaõpetaja on väärtuste kandja, kes on eeskujuks käitumis- ja suhtlemisnormide kujundamisel. Kaunite kunstide, kirjanduse, rahvapärimuse, eestimaalaseks kasvamise teel teeb laps oma esimesed sammud õpetajate käekõrval. Lapse arengut, silmaringi, elukogemuse kujunemist, oskust heal ja halval vahet teha suudab jälgida ja suunata vaid õpetaja, mitte hoidja ega assistent. Muutma ei peaks midagi muutmise pärast, vaid siis peab ka sisuliselt midagi paremaks minema. Praeguste muutustega me kasutegurit ei näe.

Soome on suundumas kahe õpetaja süsteemile, millest kirjutab Lastentarha 1.2016, see näitab, et meie senine süsteem toimib ja on eeskujuks.

Ärgem unustagem, et lapsed on meie tuleviku kujundajad, kelle eest me vastutame just siin ja praegu.