GERT VOOMETS TEADIS JUBA ÜHEKSANDAS KLASSIS, ET TEMAST SAAB ÕPETAJA. UNISTUS ON NÜÜD TÄITUNUD, KÄESOLEVAST ÕPPEAASTAST ON TA TARTU VEERIKU KOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA.
Esimene tööpäev on Gert Voometsal hästi meeles. Augusti lõpus kihas õpetajate tuba suvistest muljetest. Uustulnuk vaatles toimuvat seina äärest, aga pikalt ei saanud ta üksindust nautida. Kolleegid tulid kohe tutvust sobitama ja pakkuma, et kui nõu ja abi vaja, küsigu uus õpetaja julgelt. Paari päevaga oligi suur osa kollektiivist tuttav, sisseelamine läks kähku.
Ka õpilased võtsid uue õpetaja hästi omaks. „Eelmised võimlemisõpetajad olid samamoodi noorepoolsed olnud, ülikooli taustaga, sarnase õpetamisstiiliga, õpilastel polnud seega suurt muutust,” räägib Voomets.
Võrreldes ülikooliõpingute ja pedagoogilise praktikaga oli olukord tema jaoks siiski uus. „Ülikoolis läheb põhifookus sellele, kuidas õpetada ja tunniga hakkama saada. Seda õpetab ülikool tõepoolest väga hästi. Aga tunniandmine on koolipäevast vaid väike osa, palju muud tuleb juurde,” sõnab Voomets. Koostööd tuleb teha lapsevanemate ja teiste õpetajatega, jagada omavahel ruume, korraldada üritusi jpm. Tervikpilti ülikoolis ei õpetata, nagu sedagi, kuidas kõigega toime tulla.
„Kuid kool on selle tervikpildi selgeks saamise ajal mind toetanud, ma pole tundnud, et olen oma muredega üksi jäetud,” lausub Voomets.
Kõige raskem oli esialgu aega planeerida, hakkama tuleb saada ju mitmel rindel. Peaaegu igal nädalal on võistlused, kuhu tuleb lapsi saata. Aga esialgu ei tunne kedagi.
„Õnneks tundis tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja ka poisse ja oskas suunata, keda valida,” ütleb Voomets. „Nüüd, kus esimesest aastast kaks kolmandikku läbi, on pilt kõigist olemas. Võistlustel käimine motiveerib õpilasi. Mida väiksemad, seda rohkem soovivad nad ise minna. Vanemas astmes tuletab mõnda juba mõjutada minema.”
NIMED SELGEKS
Voomets õpetab kokku kümmet klassi, seega tuli selgeks saada üle 200 nime-näo. Et asi läheks kiiremini, palus ta esimeses tunnis igaühel end tutvustada ja pani kirja, mis alaga keegi tegeleb. Et nimesid kinnistada, hakkas ta tunnis kohe neid kasutama. „Päris selja tagant veel kõiki ära ei tunne, aga üldiselt on nimed selged,” ütleb Voomets.
Ka e-kool sai ladusalt selgeks. Veeriku kool kasutab Stuudiumi, kus on palju lisafunktsioone, mis võimaldavad leida ülesandeid ka neile, kes kehalisest kasvatusest pikalt vabastatud on.
„Esimestel kuudel jõudsin vanematele vähem kirjutada. Panin märkuse, kui keegi mind proovile pani. See mõjus. Nüüd jõuan õpilasi juba rohkem jälgida, silma jäävad head sooritused, kirjutan ka kiitvaid kommentaare,” ütleb Voomets.
Hämmastavalt rahuliku ja tasakaaluka moega noore õpetaja näole tuleb naeratus, kui ta räägib, kuidas esimesel päeval üritas üks õpilane talle sarvi teha. Õpetaja palus poisi pärast tundi enda juurde, küsis, milles asi ja kas ta on midagi valesti teinud. Ei olnudki midagi lahti, sarvede tegija olnud ülemeelikus tujus ja edaspidi pole temaga probleeme olnud.
„Õpilased on toredad,” kiidab Voomets. „Mõni üksik läheb vahel endast välja, näiteks siis, kui ei võida või ei saa enda võistkonda neid, keda tahtis.”
Ka lapsevanemad on heatahtlikud. Paar korda on tõsisel toonil aru päritud, aga see on tulnud sellest, et laps on jätnud olulise info edastamata. Või siis selle tõttu, et vanemal endal on kooliajast kehalise tunnist halvad mälestused ja arvab, et kõik käib seal endisel moel. „Pärast selgitusi pole midagi pikalt kerima jäänud,” sõnab Voomets.
HARJUTUSI IGAÜHELE
Kodus tunde ette valmistades mõtleb Voomets alati läbi harjutused, mida kindlasti tegema peab. Tuleb leida sobilikud kõige osavamatele, et neil igav ei hakkaks, ja aidata järele neid, kes pole sama võimekad.
„Vahel loodan näha suuremat ja kiiremat arengut, aga eks siis tuleb rohkem vaeva näha. Kui vaja, selgitada jupphaaval. Ja ise ette näidata: kui õpetaja ise oskab, ju ta siis teab, millest räägib. Õpilased teevad pärast seda märksa püüdlikumalt. Kui leida huvitavaid uusi harjutusi ja innustada, tulevad nad rõõmsalt kaasa ja tunnid lähevad hästi,” kõneleb Voomets.
Veeriku kooli lapsed on suutnud teda üllatada sellega, et peavad kehalise kasvatuse tundidest väga lugu. Boonuseid leida ja tunnis kaasa tegema meelitada tuleb väheseid.
„Oleme kokku leppinud asjad, mis tuleb kindlasti ära teha,” lausub Voomets.
„Ütlen enda kohta, et olengi kehalise õpetaja materjal, olen teinud kõiki alasid,” muheleb Voomets. Jalgpalli on ta siiski kõige rohkem mänginud. Kuid koolis pole ta oma ala keskselt lähenenud, vaid tahab arendada õpilastes kõiki oskusi.
„Palgast pole ma kunagi mõelnud, tahan teha tööd, mis meeldib. Ei taha aastakümneid kuskil vastumeelselt istuda,” kinnitab Voomets. „Üheksandas klassis käisime Teeviidal ja ülikooli boksis tekkis mõte minna õpetajaks õppima. Keskkoolis jälgisin, et sisseastumiseks vajalikud ained hästi selgeks saaksid.”
Ka noormehe abikaasa on kehalise õpetaja, Descartesi koolis. Kahekesi on hea arutada, kuidas tunnid läksid ja mida teistmoodi teha.
Voometsa sõnul on palju kasu mentorist ning koolis loodud noorte kojast, kus alustavad õpetajad isekeskis kokku saavad.
Kui esimene koolivaheaeg sai läbi, tundis Voomets rõõmu – küll on tore, et õpilased taas tulevad ja algavad tunnid. Kui õpilased valmistavad rõõmu, läheb ka aeg kiiresti.
„Mul polnud mingeid ootusi, aga praegu tunnen, et on läinud igati hästi, tahan sügisel koolis jätkata,” ütleb Voomets. „Ei julge öelda, et eluajaks õpetajaks jään, aga tunnen küll, et pole vajadust midagi muud otsida. Tulen heal meelel õpilaste ette. Koolitustel käimine värskendab ja annab uusi ideid, kuidas ühte ja sama teemat eri nurkade alt käsitleda. Kui ise uusi teadmisi otsida, püsib ka koolis töötamise soov kauem.”
GERT VOOMETSA CV
Sündinud 17.09.1990 Raplas
- 2013–2015 Tartu ülikool, kehakultuuri teaduskond, magistrikraad
- 2009–2013 Tartu ülikool, kehakultuuri teaduskond, bakalaureusekraad
- Õpingute ajal läbis kaitseväeteenistuse.
- 2006–2009 Rapla ühisgümnaasium
- 1997–2006 Kabala lasteaed-põhikool
Töö
- 2015 – … Tartu Veeriku kool, kehalise kasvatuse õpetaja
- 2013 – … FC Helios, jalgpallitreener
- 2013–2015 Ristikheina lasteaed, jalgpalliringi juhendaja
- 2013 – … MTÜ Jalgpalliklubi Fauna, juhatuse liige
ARVAMUS
KERSTI KRÜÜNVALD
mentor:
Veeriku kool sai sellel õppeaastal rikkamaks uue kehalise kasvatuse õpetaja võrra. Algklasside kehalise kasvatuse õpetajana määrati mind tema mentoriks.
Mentori ülesanne oli esmalt aidata noorel õpetajal sulanduda koolikollektiivi. Tutvustasin Gerdile meie õpetajaid, kooli kombeid, traditsioone.
Lisaks minule, kellega Gert saab suhelda iga päev, on meil noortekoda, mille kokkusaamistel arutatakse ja analüüsitakse tundideks püstitatud eesmärke, ette tulnud olukordi jne.
Korduvalt oleme külastanud üksteise tunde, neid analüüsinud. Gerdi tunnid on metoodiliselt väga korrektsed. Tema selgitused ja juhised õpilastele on lühidad ja konkreetsed. Tundides valitseb kord. Tunni lõppedes on õpilased higised ja õnnelikud! Oma töös kasutab ta palju mitmesuguseid võtteid ja tegevusi. Temalt õpitud võtteid olen omagi tundides kasutama hakanud. Olla tema mentor on olnud mulle rikastav kogemus.
Sügisel organiseeris Gert isadepäeval võistlusi. Ta sai suurepäraselt hakkama. Kevadvaheaja metoodikapäeval jagab ta praktilisi näpunäiteid liikumisminutitest.
Nüüd, mil Gert on koolis töötanud üle poole aasta, julgen väita, et ta on kooliga kohanenud. Nii kolleegid kui ka õpilased peavad temast lugu. Meist on saanud head ja usaldusväärsed sõbrad ning mina luban olla endiselt hea kuulaja, nõuandja, suunaja.
Lisa kommentaar