Shanghai – see on Hiina haridussüsteemi edulugu. Shanghai koolide õpilaste PISA testide tulemused on viimastel aastatel olnud kahel korral maailma parimad. Linn, mille hariduse moto on „Elukestev areng igale õpilasele” ja kus eri haridusastmetel käib koolis üle 2,6 miljoni õpilase, teeb suuri pingutusi, et praegugi tipus olevat haridust paremaks ja uuenduslikumaks muuta.

Mitmed Shanghai ülikoolid, näiteks Fudani ja Shanghai Jiao Tongi ülikool, on maailma edetabelites kõrgetel kohtadel. Ka Hiinas on need mainekad, sageli pääsevad neisse õppima ainult väga häid akadeemilisi tulemusi saavutavad kohalikud õpilased.

36 sealse õppeasutuse esindajatega on võimalik kohtuda maikuus siinsamas Tallinnas. 13. mail Tallinna ülikoolis toimuval Shanghai haridusmessil on esindatud nii maailma 50 parima hulka kuuluvaid ülikoole kui ka headesse PISA tulemustesse panustanud koolid.

Tallinna ülikooli kaudu Aasiasse

Kuna Shanghai hariduse üks eesmärk on suurem rahvusvahelistumine, siis on mujalt pärit tudengitel üsna hea võimalus nende tippülikoolidesse pääseda. Eesti õpilaste võimalused on samuti väga head: stipendiume on rohkem kui huvilisi. Ilmselt see kauaks siiski nii ei jää, kuna huvi Shanghai ja Hiina vastu on tõusuteel.

Tallinna ülikoolis on võimalik õppida Aasia uuringute eriala, mis avab hulga võimalusi Aasiasse, sealhulgas Hiinasse õppima asumiseks. Kõige turvalisem on mõnda Hiina ülikooli õppima minna ju vahetusüliõpilasena. See tähendab, et üliõpilane saab ühe semestri või kogu aasta õppida Hiina ülikoolis. Enne aga omandavad üliõpilased hiina keele vajalikul tasemel ning saavad hulga teadmisi, mida on vaja sealses kultuurikeskkonnas edukalt hakkama saamiseks.

Mõnikord leiavad vahetusüliõpilasena Hiinas käinud tudengid endale mõne huvipakkuva magistriõppeprogrammi ning siirduvad pärast TLÜ lõpetamist Hiinasse magistriõppesse. Teine võimalus Hiinasse õppima minna on kohe pärast keskkooli lõpetamist. See eeldab sobiva ülikooli ja õppekava leidmist ning seejärel stipendiumi taotlemist.

 

Mida tehakse Shanghais ülejäänud Hiinaga võrreldes teisiti?

Kõik lapsed käivad koolis

Ühiskond väärtustab õppimist väga. Perekonna jaoks on keskkooli lõpetamine suur sündmus. Enne ülikoolide sisseastumiseksameid ei võta vanemad sageli ette ka suuremaid tööreise, et oma lastele sel pingelisel hetkel toeks olla.

Akadeemilist edukust nähakse helge tuleviku ühe nurgakivina, kõik osapooled on huvitatud, et nende lapsed koolis käiksid ja häid tulemusi saavutaksid. Alg- ja põhikoolidest jäävad kõrvale väga vähesed.

Hiinas on kohustuslik 9-klassiline haridus. Shanghais on peale põhikooli võimalik valida kutse- või keskhariduse vahel. Umbes kolmandik jätkab kutsekoolides. Pärast keskkooli lõppu on suuremal osal võimalik asuda õppima mõnda kõrgkooli. Võimaluste rohkust loetakse Shanghai haridussüsteemi tugevuseks.

Haridusele pääseb ligi

Majanduse kiire areng on Shanghaisse elama toonud suure hulga varem maal elanud inimesi. Kõigil neil, keda kohalikud kutsuvad migrant workers, on võimalik lapsed linnas kooli panna. Sageli ongi Shanghaisse tuldud lootuses anda lapsele hea haridus ning kogu perekond näeb selle nimel vaeva.

Kuni viiendik kõigist sealsetest kooliõpilastest on väljastpoolt tulnute lapsed. Koolidele on see meeltmööda, kuna uute õpilaste huvi hoiab konkurentsi tiheda ning võimaldab leida andekaid õpilasi.

Õppekavade tulemuslik reform

Erinevalt ülejäänud Hiinast hakkasid Shanghai koolid pakkuma valikaineid. Koole julgustati looma õppekavasid, mis viiksid õpilased klassiruumist välja. Reformi tulemusena loodi hulgaliselt uusi õppematerjale, mis andis võimaluse rakendada uusi teadmisi ning senistest õpetamise dogmadest loobuda.

Faktide tuupimiselt lahendusteni

Shanghai õpetajaid julgustatakse liikuma faktide meeldejätmiselt oskuste omandamise, probleemide lahendamise õpetamise suunas. Hiina haridussüsteem on saanud kriitikat just seetõttu, et lapsi sunnitakse fakte meelde jätma, tagaplaanile jäävad aga kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus.

Erialane kõrgharidus ja kutseaasta

Igal Shanghai õpetajal peab olema oma aines kõrgharidus, kraad – olgu siis matemaatikas, füüsikas, muudes ainetes. Enne iseseisvalt õpetama asumist peavad kõik kõrgkooli lõpetanud läbima nn õpipoisiaasta mõne tegev­õpetaja juures. Lisaks pakuvad koolid mentoreid, kes värskelt õpetama asunutega igal nädalal kohtuvad.

Õpetajate täienduskoolitus

Iga õpetaja peab viie aasta jooksul läbima vähemalt 240 tunni jagu täienduskoolitusi. Aasta jooksul külastab 20–30 tundi mõni teine õpetaja või keegi kooli juhtkonnast ning annab õpetajale tagasi­sidet. Viimasest ning töö­võtete arendamisest sõltub ka õpetaja liikumine karjääriredelil.

Koormus võimaldab tähelepanu igaühele

Õpetajate koormus jääb keskmises üldhariduskoolis 10–14 tunni vahele. Kuigi õpilasi on klassis palju (sageli 40–50), aitavad õpetajad lastel ka muude abinõudega õpitust aru saada. Pärast tunde võib õpetajat sageli näha mõne õpilasega tunni materjali uuesti läbi võtmas. Õpilaste jaoks on see muidugi lisakoormus, aga kuna õppimine on sageli ainus, millega tegeldakse, on selline korraldus kohalike jaoks normaalne.

 

Millised on probleemid?

Õpilaste koormus, edukuse surve

Peamised probleemid, millega Shanghai haridussüsteem silmitsi seisab, on õpilaste suur koormus ning perekonna ja ühiskonna surve. Hiina õpilastel ei jää enamasti aega huvitegevusteks, nad on keskendunud ainult ühele eesmärgile – võimalikult head akadeemilised tulemused. See on mõneti mõistetav, kuna tihedas konkurentsis sõltub sellest edasine hariduskäik.

Sageli jäävad õpilaste huvid ja soovid aga tagaplaanile. Sattusin kord Shanghais vestlema kümnenda klassi poisiga, kes kirjeldas oma tavalist koolipäeva. Ta ärkab hommikul kell viis, kuna kooliminek võtab üksjagu aega, ning enne tunde soovib ta veel üht-teist üle korrata.

Kella neljani õhtul on ta enamasti koolis, kus toimuvad tunnid ja muu õppetegevus. Seejärel tegeleb ta koduste ülesannete ja koolis õpitu kordamisega. Päev lõpeb õhtul kell kümme.

Küsimusele, millega ta vabal ajal tegeleb, vastas ta, et tavaliselt teeb kodutöid, aga vahel saab ka sõpradega kokku. Shanghai õpilased on ju maailmas esikohal kodutöödele panustatava aja poolest.

Tuupimine

Kuigi ametlikult tehakse suuri pingutusi, et liikuda faktide meeldejätmiselt oskuste arendamise poole, ei ole tavasid kerge muuta. Paljud õpilased veedavad suure osa koolitundide välisest ajast järeleaitamise tundides. Need toimuvad kas koolis ja neid viivad läbi õpetajad või n-ö tuupimiskoolides, kus vanemate palgatud eraõpetajad aitavad koolis käsitletud materjali veel kord läbi käia ning meelde jätta.

Massiline testimine

Testimises on Hiina ja ka Shanghai õpilased vilunud. Oluliste eksamite ajal valitseb kooli ümbruses haudvaikus. Sageli suunatakse mõne suure tänava ­ääres oleva kooli eksamite ajaks kohalik liiklus ümber, et õpilastel oleks võimalik keskenduda.

Testimine ise aga eeldab head faktide teadmist, seega tuupimist …

 

---

SHANGHAI HARIDUSMESS TALLINNAS

• 13. mail kella 10–14 on kõigil huvilistel võimalik Tallinna ülikooli aulas kohtuda 36 Shanghai haridusasutuse esindajatega.
• Oodatud on õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja kõik teised, kes on huvitatud sealsest haridusest, hiina keelest ja kultuurist.

Lisainfo www.tlu.ee/shanghai.