Euroopa sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey; http://www.ess.ut.ee) on maailma üks usaldusväärsemaid rahvusvahelisi sotsiaalteaduslikke uuringuid, mida kinnitab ka Euroopa Liidu Descartes’i teaduse auhind ja Eesti teaduse populariseerija nimetus. Eriti tore selle uuringu juures on see, et andmed on kõigile tasuta ja vabalt kättesaadavad. Selleks tuleb vaid minna uuringu kodulehele ja järgida juhiseid. Andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant alates 2002. (Eestis 2004.) aastast ning praeguseks on andmestikus kokku üle 300 000 inimese andmed 35 riigist – ning ligi 900 teema kohta. Näiteks võib sealt leida kasulikku materjali selle kohta, millised on inimeste väärtused, millal on inimesed noored või vanad, milline on suhtumine vähemustesse, sisserändesse, demokraatiasse.

Euroopa sotsiaaluuring oli esimene suur uuring maailmas, mis tegi oma tulemused lihtsalt ja arusaadavalt kättesaadavaks ka kõigile väljaspool teadusmaailma. Seega ei ole imekspandav, et kokku kasutab uuringu andmeid üle 91 000 inimese maailmas, Eestis üle 1300. Enamiku Eesti kasutajatest moodustavad ülikoolide tudengid ja teadlased, kuid viimase nelja aasta jooksul on jõudsalt suurenenud andmeid kasutavate kooliõpilaste arv. Euroopa sotsiaaluuringu Eesti projekti raames oleme käinud ka Eesti koolides ja õpetajate organisatsioonides uuringut tutvustamas. Idee sellega tegelda on tulnud pigem koolidelt, kes on meid külla kutsunud, sest õpilased puutuvad järjest enam uurimistööga kokku ning vajavad selleks andmeid.

Uuringu teevad eriti huvitavaks ligi kümne aasta pikkused üle Euroopa võrreldavad andmeread ja uuringu veebilehe kaardirakendused, mis võimaldavad visuaalselt haaravalt näidata, kuidas ühiskonnad Euroopa eri piirkondades erinevad.

Uuringu Eesti meeskond korraldab koolides ka koolitusi

Näiteks 2014. aasta oktoobris, kui Pühajärve põhikoolis käis Euroopa sotsiaaluuringut tutvustamas teadur Kati Orru, tekitasid õpilastes suurt elevust õnnelikkuse mustrid Euroopas. Koos lastega arutati, kuidas saaks end õnnelikumaks teha. Ka kõige noorematele, 1. klassi õpilastele on sellised piltlikud näited arusaadavad.

Väiksemates rühmades on arutatud ja harjutatud küsimustike eesmärke ja koostamise põhimõtteid, aga läbi on mõeldud ka, kuidas sotsioloogilise uurimuse tulemusi koolis, ettevõtluses, poliitika kujundajate poolt või muudes ühiskonnaelu sfäärides rakendada. Kuulajate suur vanusevahe teeb suhtlemise keeruliseks, sest peab rääkima igale vanusele arusaadavas keeles, aga samas pakkuma ka põnevust ning mitte end liialt kordama. Õnneks leiab sotsioloogilistest uuringutest teemasid, mis kõigile kuulajatele midagi ütlevad, näiteks toit, vaba aeg, armastus või sõbrad.

Oma senise teaduse populariseerimise töö käigus on ESS-i meeskond õppinud kahte olulist asja: esiteks ei tasu seada suuri ootusi kiirele tulemusele ning pigem tuleb nautida teaduse sõbra­kuvandi tekitamise protsesse, ja teiseks peab noortele kuulajatele millegagi hinge pugema, neile elulisena tunduva ühiskonnaelu teemaga lähenema, et neid kaasa mõtlema innustada.

TEADUSE POPULARISEERIMISE AUHIND

Euroopa sotsiaaluuringut Eestis tunnustati 2015. aastal riiklike teaduse populariseerimise auhindade jagamisel peapreemiaga kategoorias „Tegevused / tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel”. ESS-i andmete põhjal publitseeritakse teadusartiklite ja uuringuraportite kõrval ka laiemale publikule suunatud ajakirjanduslikke lühilugusid ühiskonna arengust (näiteks ilmus ERR Novaatoris möödunud aastal sari „Fakte Euroopa sotsiaaluuringust”, milles tutvustati Eesti ühiskonda puudutavaid tulemusi).