Lähtudes Eesti ajakirjanduse strateegias püstitatud eesmärkidest, vajadusest innovatiivsete lahenduste järele, kuid ennekõike siiski avalikust huvist, võttis Õpetajate Lehe toimetus vastu otsuse üllitada alates eelolevast sügisest Õpetajate Lehe vahel seltskondlik-meelelahutuslikku erilehte Õpetajate Õhtu, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori läbipaistvust ning julgustada õpetajaid otsima tööst vaba aja sisustamiseks alternatiivseid võimalusi.

Ennetamaks õpetajaskonna ühiskondlikku segregatsiooni, mandumist ja tõrjutust, kaasatakse Õpetajate Õhtu tegemisse põhjalik läbilõige Eesti vaba aja sisustamise ja rekreatsiooniga tegelevast inimkapitalist – see osa elanikkonnast, keda õpetajad töö ajal naljalt ei kohta, samuti moe- ja ilumaailma esindajad. Lõpusirgele on jõudmas konkurss toimetuse ekstrasensi ametikohale, mis eeldab lisaks ekstrasensoorsetele ja posimisvõimetele ka avatust uuendustele ja valmisolekut meeskonnatööks. Ühiskonna avatuse juurutamisele on suunatud iganädalane rubriik „Saunas räägiti”, kus tehakse põhjalik kokkuvõte nädala ilmast ja jagatakse kogemusi haiguste ennetamisel, tervislike eluviiside viljelemisel ning hingelise tasakaalu saavutamisel. Rubriik „Pärast keskööd” on aga mõeldud ennekõike unetutele, samuti neile, kellele ei anna rahu naabrite juures toimuv.

Lisaks eespool mainitule ilmuvad uues väljaandes rubriigid „Soovide kaev”, „Elu pilves” ja „Kõike on juhtunud”, kultuurilist kompetentsust jagavad oma ala eksperdid piiriüleselt. Õpetajate Õhtu üllitamisega tagame üheskoos olukorra, kus Õpetajate Leht ei ole enam väikese kõlapinnaga eriväljaanne, vaid osa kõikehõlmavast peavoolumeediast. Lisaks on uuenenud väljaande eesmärk parandada õpetajaskonna mainet ja kujundada imagot, lükates ümber väärarusaama, et õpetaja elu koosneb üksnes tööst ja murest.

Tuginedes uuringutele ja lähtudes empiirilistest andmetest, tekib õigustatud küsimus: kuidas on Õpetajate Leht saanud seni läbi ilma kollase sisuta − kas leht on adekvaatne lugejaskonna vajadustega või annab ühiskonnas toimuvast moonutatud pildi? Õpetaja tööpäev kestab kaheksa tundi, mis tähendab, et 16 tundi haridussektoris töötavate inimeste eksistentsist on jäänud seni kajastamata.

Sügisest saab see viga parandatud. Vaadates aknast, kui ilusti räästas päikese käes tilgub, võib südamerahuga tõdeda – sügis ei ole enam kaugel.