Koolides on algamas riiklikud tasemetööd ning taas on paljud õpetajad, õpilased ja vanemad ärevil. Milliseid muutusi plaanib riik ja mida saaksid teha kool ja kodu, et stressi ja hirmu vähendada?
Õpetajate Lehe vestlusringis lahkasid teemat Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk, klassiõpetajate liidu esimees ja Tartu Descartes’i kooli õpetaja Küllike Kütimets, Descartes’i kooli klassiõpetaja Kaja Kivisikk, HTM-i välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv, SA Innove testide keskuse juhataja Rain Sannik ja välishindamise valdkonnajuht Regina Multram.
Miks tekitavad tasemetööd stressi nii õpetajaile, õpilastele kui ka vanematele?
Küllike Kütimets: Sõna „tasemetöö” ise hirmutab nii vanemaid kui ka lapsi.
Õpetajad mõtlevad, kuidas lastel läheb, ja ka lapsed on ärevil. Palju oleneb muidugi sellest, kuidas õpetaja lapsi häälestab – kas ta ise on rahumeelne ja ütleb, et oleme seda õppinud ja oskame.
Stressi tekitab ka etteantud aeg. Klassiõpetajate liit on sihtasutusele Innove teinud ettepaneku, et aeg võiks olla lühem kui 45 minutit. Võiks koolitunniga hakkama saada. Lapsed peavad 45 minutit tegema tööd, aga enne peab ju õpetaja juhendama. Nii tuleb vahetunnis töötada, aga koridoris algab sumin.
Kaja Kivisikk: Esmalt tuleks maha rahustada vanemad, kes kodus hirmutavad: kui sa seda tööd ära ei tee, siis klassi ei lõpeta. Nad käivad ka koolis uurimas, mis siis saab.
Mina püüan enne tasemetöö päeva lastele sisendada, et see pole raske, nad on tublid ning kindlasti oskavad. Kui tasemetöö algab kolmanda tunni ajal, täidame eelmise tunni lõpupoole töö tiitellehe ning vaatame ülesanded koos läbi – kas kõik saavad töökorraldustest aru. Asetame lauale vähemalt kaks kirjutusvahendit ning juturaamatu. Vahetunniks lähevad lapsed klassist välja. Õhutan ruumi ning iga lapse lauale ilmub šokolaadikommike.
Tööd alustame tunnikellaga. Kommentaare enam ei jaga. Taustaks on imevaikne muusika. Kui õpilane on töö enne kella lõpetanud, hakkab ta vaikselt oma raamatut lugema. Kümme minutit enne tunni lõppu teatan, kui palju veel aega on. Viis minutit enne kella annan märku, et nad tööd kontrollima hakkaksid. Tunni ajal liigub klassis vaid õpetaja, kui tõesti vajadus tekib. Õpilastele on läbi aastate selline töökorraldus sobinud.
Karin Lukk: Palju sõltub sellest, kuidas koolis tasemetöödesse suhtutakse. Stressitase on kõrge, kui vanemad kodus seda soodustavad. Lastevanemate üldkoosolekul selgitasime, et see on igaühe taseme näitaja, mitte mõõdupuu, mille järgi kedagi paika pannakse.
Õpetajatega oleme rääkinud laste meelsuse kujundamisest. Ärevus ja hirm vaibus siis, kui hakkasime tegema koolis tasemetöid 1.–8. klassile igal aastal. Riiklik tasemetöö on sel juhul harjumuspärane iga-aastane töö.
Kas ja kui kaua tasemetööks harjutate?
Kaja Kivisikk: Kolm aastat. Me ei õpi eraldi tasemetööks.
Küllike Kütimets: Läbi kolme aasta õpetan eri ülesandetüüpe. Kui laps pole töös olevat tüüpi ülesandeid teinud, jääb ta hätta. Ja kui töökorraldus pole konkreetne, jääb ka.
Kaja Kivisikk: Tasemetöö ei tohiks olla koht, kus laste peal ülesandeliike katsetada, midagi peab olema tuttav. Töökorraldus peab olema sõnastatud nii, et laps saab aru. Vahel ei saa õpetajagi aru.
Karin Lukk: Uut tüüpi ülesandeid peab ka olema. Valmistame koolis lapsi ette eluks ja elus tuleb ju ikka uut ja ootamatut ette.
Ühiskonnas on arusaam, et tasemetöö järgi hinnatakse õpetajat, kooli ja last. Vanemat huvitab töö tulemus, et võrrelda seda näiteks sõbranna lapse omaga. Peaksime jõudma aga arusaamale, et tasemetöö on näitamaks, kuidas lapse ja kogu koosluse areng on läinud. Meie kooliühiskond vajab uut lähenemist, tuleme ajastust, kus kõike pingereastati, me pole mõtteviisist lahti saanud, see toodab stressi. Ühe liigutusega seda muuta ei saa, see on järjepidev töö. Kui aastate jooksul on näha, et tulemused on selleks, et lapse arengule kaasa aidata, aitab see kaasa üldisele stressilangusele.
Millisena paistavad tasemetööd ametnike vaatevinklist?
Rain Sannik: Haridus- ja teadusministri eelmise aasta lõpus kehtestatud määruses on välja toodud riigi eesmärgid: hinnata riiklikus õppekavas toodud pädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandatust, et anda õpilasele, vanemale, koolile, koolipidajale, riigile võimalikult võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus. Samuti selgitamaks, milline on ajas toimunud muutus.
Aga tasemetöödest saadav info on vajalik ka riigile hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Vähe tähtis pole toetada riikliku õppekava rakendamist ja toetada õppeprotsessi. Seega on eesmärgid selgelt sõnastatud ja vaja on teha selgitustööd.
Regina Multram: Kui õpilane on kolm aastat harjunud oma klassiõpetaja antud ülesannetega ja tasemetöös tuleb teistsuguse käekirjaga ülesanne, ei tohiks ta sellest ehmuda.
Mis puudutab tööks antud aega, siis tasemetöid testides oleme täheldanud, et tublimad teevad töö 25–30 minutiga ära. Eriolukorrad peaks kool inimlikult lahendama. On võimalik anda lisaaega. Oleme pannud juhenditesse kirja, et õpetajail ja koolil jääb otsustusvõimalus, kuidas korraldada või hinnata. Oluline on, et üht gruppi, lendu hinnatakse ühtedel ja samadel alustel.
Küllike Kütimets: Kui juhendis on kirjas, et laps teeb 45 minutit tööd, kas siis õpetaja ei tohi sel ajal enam juhendada?
Regina Multram: Õpilane, kes vajab juhendamist ka tasemetöö ajal, peab seda saama. Oluline, et kool selle fikseerib. Kui õpilane ei saa 45 minutiga hakkama, tuleks õpetajatel sihtasutusele Innove tagasisidet anda. Kui me tagasisidet ei saa, on seda raske protsessis arvestada.
Pille Kõiv: HTM-i soov on arendada tasemetöödest õpetajat abistavad tööriistad, et saaks teha järeldusi, mis on õpilasel hästi ja mida tuleb arendada. Tulemus peaks olema struktureeritum ja tooma välja hinnatud alateemad. Tasemetöö peaks andma õpetajale tagasisidet, milliste pädevustega on hästi ja millistega mitte. Soovime saada õpilaste oskustest ausat, mitte spikerdatud tagasisidet. Kui mõni asi on õpetamata ja laps seda ei osanud, pole midagi katki.
Koostöös sihtasutusega Innove otsime tasemetöödele ka uut nime.
Karin Lukk: Müütide kadumine eeldab, et süsteemis toimub muutus. Muidu on keset teekonda raske muutusi selgitada. Praegu võrdleme end maakonna ja riigi keskmisega – kolm numbrit, mille alusel on taas võimalus pingeridu teha. Kui tagasiside hakkab tulema osaoskuste põhjal, on see õpetaja jaoks infoallikas, mis suunab analüüsile. Tahaks loota, et läheme seda teist teed.
Kaja Kivisikk: Meie koolis analüüsitakse töid järgmiselt. Analüüsilehele kirjutan, mis õnnestus ja mida peaks veel harjutama – iga ülesande kohta eraldi ning ka üldiselt. Paari sõnaga püüan ära märkida oma arvamuse – kas tegemist on lohakusvigade või oskamatusega. Seejärel täidab lehel vastava koha õpilane. Ka tema peab püüdma põhjendada, miks mõni asi päris hästi välja ei tulnud.
Lõpuks läheb analüüsileht (võimalusel koos tasemetööga) koju vanemate kätte, kes annavad omakorda tagasisidet ja tagastavad allkirjastatud lehe kooli. Mõnikord oleme pärast tasemetöid teinud lastevanemate õhtu, kus iga vanem saab oma lapse tööd vaadata ja analüüsida.
Rain Sannik: Tagasiside on hästi oluline. Detsembris ja jaanuaris toimunud infopäevadel koolijuhtidele rääkisime, et tegeleme tagasisidega. Meie huvi lähtub sellest, et teha järgmisi otsuseid.
Pean õigeks, kui tasemetööde kaudu satuvad õpilased olukorda, mis pole liiga tuttav, kuna eluks ettevalmistamisel on see oluline. Kool peab leidma hea tasakaalu – mida vanema klassi õpilastega tegu, seda vähem peaks muretsema stressi pärast. Eksamite ja testide puhul ei saa stressimomenti välistada. Siiski on õpilasekesksus meie jaoks märksõna, mille nimel pingutada.
Kuidas olete tagasisidet arvesse võtnud?
Rain Sannik: Eelmisel aastal saime kriitilist tagasisidet selle kohta, et kuuenda klassi kolmas aine saadakse teada tasemetöö päeval. Arutasime HTM-iga ja jõudsime järeldusele, et sel aastal saavad koolid kolmanda õppeaine teada neli tööpäeva varem.
Karin Lukk: See on väga hea ja näitab, et riigi tasandil usaldatakse kooli. Ja ka töökorralduses on hea, kui kool teab ette.
Kas tänavustes tasemetöödes oli veel muutusi?
Regina Multram: 6. klassi tasemetööd on nüüd vaid elektroonilised.
Koolides kahtlustati, kas nad saavad oma arvutipargiga hakkama. Püüdsime lahendusi leida, saatsime koolidele täpsustava kirja. Oleme püüdnud riske maandada. Näiteks tehti otsus, et valimile ja teistele tasemetööd teha soovijatele toimub töö eri päevadel.
Katsetöödest selgus, et õpilased saavad süsteemis hakkama, pigem pelgavad õpetajad.
Kutsun üles tähelepanekuid meile edastama koos testidega.
Karin Lukk: Millal tuleb lennupõhine testimine?
Regina Multram: Praegu tahame saada üleriigilist pilti, aga kool tahaks loomulikult pilti kogu lennust. Kui saame oma süsteemi nii kaugele, et oleme valmis vastu võtma suurema hulga sooritajaid ja töötame välja vähemalt kaks testi, saame lasta teha töö kogu lennule. Ka koolidel peab olema praegusest rohkem soovi vabatahtlikult tasemetöid teha.
Küllike Kütimets: Testid peavad olema jõukohased. Viimase aasta kolmanda klassi töö loetavuseindeks vastas pigem 4.–5. klassile. Märt Hennoste ütles, et jutus on ainult 362 sõna, seega on tekst kerge. Aga loetavus ei sõltu ainult sõnade arvust. Vahepeal olid ülesanded loetavuse seisukohalt juba jõukohasemad, aga eelmine aasta rikkus jälle kõik ära.
Rootsi on kogu õppekirjanduse puhul rakendanud loetavuse indeksit. Meie õppekirjandus on raske ja siin on ka põhjus, miks kolmandas klassis lapsed ei taha enam koolis käia.
Pille Kõiv: Kuidas suhtuvad õpetajad sellesse, et töös ongi eri raskusastmega ülesanded, lisaks teadlikult valitud ülesanded erivajadusega õpilaste jaoks?
Küllike Kütimets: Tähtis on, et laps saaks eduelamust kogeda. 2014. aasta tasemetöö matemaatikas oligi nii, et esimesed ülesanded olid lihtsamad ja poole töö peal oli vastav teade. Võikski olla järjestus lihtsamast keerulisemale, et ka eriti tublid saaksid oma oskusi näidata.
Kaja Kivisikk: Peaks olema selliseidki ülesandeid, mida erivajadusega laps teha suudab.
Karin Lukk: Eri tasemeid peaks saama rohkem välja tuua. Kaasav haridus toob meile eri tasemega lapsi. Tasemetöö võiks raskuselt minna tõusvas joones, ajamaht peaks olema soovituslik. Kuuenda klassi laps on suuteline tegema tööd kauem kui 45 minutit.
Aeglasema mõtlemisega lapsel on praegu probleeme – ta oskab, aga ei jõua ega saa tegelikku tagasisidet oma teadmiste taseme kohta.
Kaja Kivisikk: Kolmanda klassi laps ei peagi suutma teha 45 minutit ühte ja sama tööd, istuda ja arvutada. Ei tohi olla ka ühte sorti ülesanded. Töösse sukeldumine võtab mõnel kaua aega, teine teeb ropsti ära ja pärast avastab, et valesti.
Kui ajapiirang puudub, saab arvestada igaühe iseärasustega. Mõni laps kirjutab aeglaselt.
Karin Lukk: Tasemetöödel võiks olla juures märge, et vajadusel võib anda lisaaega. Olen näinud teistes riikides, et ülevalt tulnud käske täidetakse vabamalt.
Regina Multram: Määrus annab selleks võimalused. Kui on vaja 15 minutit juurde anda või vajab laps puhkepausi või eraldi ruumi, siis on see kooli otsustada. Kool teab õpilaste vajadusi kõige paremini. SA Innove saadetud dokument pole kivisse raiutud. Koolis tuleks kirja panna, miks oli vajalik see või teine erisus. Oleme lapse jaoks, ei pea talle tõkkeid panema.
Kui kaotaks tasemetööd üldse ära?
Karin Lukk: Vahel kuuleb tõesti seda, et kaotame ära ja usaldame kooli. Mõttena kõlab ilusti, aga inimene on nii mugav, kui lastakse olla. Kui me oma tööle üldse tagasisidet ei saa, langevad standardid ja sihid, kuhu last tahetakse arendada, madalamale, kui tahaksime.
Me ei ütle ju, et las laps loeb tunnis omaette ja kaotame igasuguse tagasiside ära. Ka riigi tasandil on vaja tagasisidet. Kui seame juhtkonna tasandil sihi, et tasemetöö pole sildistamiseks, vaid analüüsi alus, siis ei tunneta me tasemetöö negatiivset mõju.
Rain Sannik: Minu jaoks pole see isegi mõttena ilus! Riigil peab olema eri kooliastmete kohta objektiivne terviklik ülevaade, millisele tasemele on riikliku õppekava täitmisel jõutud. Tasemetöö on üks neid suhteliselt neutraalseid vahendeid.
Aga kas nimetada tasemetööd teistmoodi? Nimetus peab andma asja olemust täpselt edasi, taset ju mõõdetakse. Nimetus ei tohi eksitada, seega mina seda nimetust ei välistaks.
Küllike Kütimets: Klassiõpetajatel on küsimus, kas esimesele kooliastmele koostavad tasemetööd klassiõpetajad?
Regina Multram: Tasemetööd korraldame natuke ressursivaeses olukorras. Koostajate ringi on plaanis suurendada, et oleks rohkem klassiõpetajaid tasemetöid ettevalmistavates meeskondades. Praegu on olnud pigem aineõpetajad. Töid eeltestitakse ning klassiõpetaja, kelle juures testitakse, on saanud ka eakohasust jälgida.
Rain Sannik: Meeskond ei saa olla väga suur, kuna kaasneb konfidentsiaalsuse nõue. Aga eesmärk on kaasata võimalikult palju sama kooliastme inimesi.
Karin Lukk: Kui palju mõjutab tulemusi see, et kuuenda klassi test on elektrooniline? Osa lapsi on arvutis ikkagi aeglased. Ei kardetagi, et laps ei saa arvutis hakkama, vaid et ta trükib aeglaselt.
Regina Multram: Et õpilased harjuksid arvutis e-teste sooritama, ei ole testides veel pikemate tekstide vormistamist.
TASEMETÖÖD 2016
- 26. aprillil avaldas SA Innove eksamite infosüsteemis (EIS) 3. ja 6. klassi riikliku valimi.
- 3.–5. mai – katseline eesti keele e-tasemetöö varase keelekümbluse või süvendatud eesti keele õppega 6. klassi õpilastele.
3. klassi tasemetööd
- 11. mai – eesti keel / vene keel (vene õppekeelega koolidele)
- 17. mai – matemaatika
- Valimisse kuuluvate õpilaste tööd saavad koolid kätte maavalitsusest.
- Tasemetöö toimumise päeva hommikul on tasemetöö pdf-faili kujul ka EIS-is koolijuhile ja EIS-is failide laadija rollis olijale kättesaadav.
6. klassi tasemetööd
- 6. klassi tasemetööd on elektroonilised, viiakse läbi EIS-is.
- Et riiklikku valimisse, mis on koostatud koos HTM-iga, kuuluvatel õpilastel sujuks tasemetöö tõrgeteta, sooritavad kehtestatud aegadel töö üksnes valimi õpilased. Õpilased, kes valimisse ei kuulu, saavad tasemetöö teha eraldi välja toodud aegadel.
6. klassi e-tasemetööde ajakava:
- 10. mai – eesti keel / eesti keel teise keelena riiklikule valimile
- 11. mai – eesti keel / eesti keel teise keelena õpetaja registreeritud sooritajatele
- 12. mai – matemaatika riiklikule valimile
- 13. mai – matemaatikaõpetaja registreeritud sooritajatele
- 18. mai – kolmas aine riiklikule valimile
- 19. mai – kolmas aine õpetaja registreeritud sooritajatele
Allikas: sihtasutus Innove
Lisa kommentaar