1. augustiks liidetakse Tallinna transpordikool Tallinna tööstusharidus­keskusega.

Tallinna transpordikooli direktor Valeri Aava räägib oma kooli liitmisest tööstushariduskeskusega peaaegu et heatujuliselt. Kui avaldan selle üle imestust, vastab ta, et mõtleb eelkõige oma õpilastele ja õpetajatele ning neile tuleb tööstushariduskeskusse üleminek tema arvates kasuks. Uue korralduse eeliseid näeb ta mitmeid.

Esiteks on tööstushariduskeskuse hooned nüüdisaegsemad ja palju paremas korras kui transpordikooli omad. Seal on näiteks invalift, mida transpordikoolil pole. Teiseks on seal palju parem spordikompleks. Kolmandaks on õpilaskodu seal otse koolimaja küljes, nii et õpilased võivad kas või toasussides tundi minna. Transpordikooli õpilastele on aga kaugel kohti ehitus- ja teeninduskooli õpilaskodudes. Tööstushariduskeskuses on muide ka garderoob – transpordikoolis käivad õpilased pidevalt mitme korpuse vahel, välisriided kaasas. Ja lõpuks – õpilased ise tahavad uude kooli minna. Ainult mõned keskkooli baasil õppijad on märkinud, et mõtlevad veel, aga küllap nemadki sinna siirduvad.

Valeri Aava ei usu, et õpilastel kaoks suures tööstushariduskeskuses oma kooli tunne, sest nad hakkavad õppima seal spetsiaalselt nende jaoks väljaehitatud õpperuumides ja on seega sealgi mingis mõttes omaette. Igatahes ei ole tööstushariduskeskuse 2000 õpilast kunagi korraga ühes suures ruumis koos.

Tööstushariduskeskuses on õpilaste arv tasapisi langenud ja transpordikooli liitumisel lisandub sinna üle 500 õpilase, mis teeb kokku 2000 õpilase ringis.

Mis saab õpetajatest?

Valeri Aava: Direkor Paul Alekand ja elektroonika valdkonna juht Eduard Brindfeldt käisid transpordikoolis ja rääkisid kõigi õpetajatega. Enamik neist läheb tööstushariduskeskusse üle, sest õpilasi on ju vaja seal edasi õpetada. Mõned õpetajad on aga siiski otsustanud, et ei hakka kooli „uut algust” kaasa tegema. Enamasti on tegemist pedagoogidega, kellel vanust juba üle 70 aasta, nende koormus on olnud ka 0,3 piires.

Loodan, et meie õpetajate palk uues kohas tõuseb. Transpordikooli erialad on madala koefitsiendiga, 1.0, kuid tööstushariduskeskuse tehnikaerialade koefitsiendid on 1,2–1,5. Teiseks on seal palju õpilasi, mis kergendab kooli arendustegevust. Transpordikool on oma väikse arvu õpilastega kenasti ära elanud, kuid arenguks jäi raha kogu aeg väheks.

Kahte direktorit ei ole tööstushariduskeskusele muidugi vaja ning mina pean otsima endale uue töökoha. Üht-teist on juba pakutud, aga esialgu on veel siin palju teha. Käskkirja järgi lõpetatakse transpordikooli finantseerimine 22. augustil, aga maja peab olema tühi juba 1. augustiks. Siis läheb see üle kinnisvara aktsiaseltsile, kes annab ta siis Euroopa koolile või kellele iganes. Nägime seda kõike ette. Koolide liitmine ei tulnud meile suure üllatusena.

Mis saab kooli arvutipargist?

Uuemad arvutid ja projektorid lähevad koos õpilaste ja õpetajatega tööstushariduskeskusse. Kuna seal avatakse uusi klassiruume, siis läheb ka osa meie klassimööblist sinna. Uued arvutid on meil liisitud ja tööstushariduskeskus on rääkinud plaanist need välja osta. Nelja-viie aasta vanuseid arvuteid pole neile vaja, sest need on kohe vanad. Neid jagame neile kutsekoolidele, kellele need veel sobivad. Kui kutsekoolides soovijaid pole, siis võime jagada ka Tallinna üldhariduskoolidele ja lasteaedadele.

Aastavahetusel sai meil esimesel korrusel Euroopa Liidu raha toel valmis tõstukilabor. Seal on kaks elektritõstukit ja õpperiiulite komplekt. Neid on lihtne maha monteerida ja uude kooli viia. Tõstuk sõidab ise treileri peale. Tõstukeid hakatakse seal kasutama ka täiskasvanute õpetamiseks.

Mis saab teie koolimajast?

Maja vastu on huvi tundnud ja kohalgi käinud Euroopa kool Ülemiste Cityst. Algul mõtlesin, et majja võiksid tulla noored vihased IT-mehed, sest IT on olnud transpordikooli tugev ala. Kui aga maja läheb Euroopa koolile, on ka see ilus lahendus. Euroopa kool saab maja remontimiseks kindlasti Euroopa Liidu toetusraha ja siis saab maja jätkata superilusa õppeasutusena.

Selles majas on töötanud ka prantsuse lütseum. Kui transpordikoolis viimati remonti tehti, tuli ühe seina vahelt välja lütseumi tunniplaan – suur tahvel papist lipikutega. Selgus, et enne Hariduse tänava hoone valmimist töötas lütseum meie majas paralleelselt raudteekooliga. Vana tunniplaani andsime ajaloolise rariteedina lütseumile üle.

Kui kaua olete transpordikoolis töötanud?

Sügisel saaks 13 aastat, aga haridussüsteemis olen töötanud 1977. aastast alates. Algul olin füüsikaõpetaja, siis huvijuht, hiljem Mustamäel 44. kooli direktor, seejärel viis aastat Mustamäe haridusosakonna juhataja. Pärast seda töötasin tehnikakõrgkooli õppedirektori ja haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna juhatajana. 1993. aastal siirdusin tööle Muuga sadamasse, kuhu jäin kümneks aastaks. 2003. a tulin transpordikooli direktoriks. Tänu sadamas töötatud aastatele oli hea tulla, teadsin, mida transpordisüsteem vajab. Selle visiooni põhjal arendasimegi transpordikoolis logistika eriala välja. Võttis küll 12 aastat, aga tegime ära.

Kuidas kool läbi aastate muutus?

Kui transpordikooli tulin, oli äsja toimunud see suur muutus, et raudtee erialast oli veel ainult liikluskorraldus järel ja varsti kadus seegi. Minu ajal sulgesime elektriku, automaatiku, autoremondi lukksepa jt erialad ja tegime selle võrra ruumi juurde logistikale. IT oli enne ja jäi, sest logistik peab IT-d valdama.

Informatsiooni- ja kommunikatsiooniettevõtete liit ITL rääkis meile mitmeid aastaid, et vaja on avada logistika IT-spetsialisti eriala. See on IT, mis on seotud otseselt logistikaga. Põhikoolist tulnud õpilastele on see sobiv, sest seal pole vaja tarkvara arendada, lihtsalt IT otstarbekas kasutamine. Selle eriala avasime ja midagi sarnast läheb vaja ka tööstushariduskeskuses – seal saab põhikoolist tulnud noor õppida automaatjuhtimisega pinkide jms seostavat IT-d.

Arvan, et kõik vajalikud muutused on transpordikoolis praeguseks tehtud. Minu hing jääb rahule. Mõne koha pealt on läinud uuendused visalt, kuid lõpuks on ikkagi kõik tehtud. Mis õppebaasina kaasa võetakse, on uus ja korralik, midagi häbeneda pole.

KOMMENTAAR

Paul Alekand, Tööstushariduskeskuse direktor:

Liitub kaks väga erinevat kooli. Transpordikoolis õpitakse meie mõttes pehmeid erialasid, kus tööd tehakse põhiliselt arvutiga ja paberil. Laomajanduse tõstuk on neil kõige kõvem sõna. Liitub ka kaks väga erineva suurusega kooli. Põhivara maht on transpordikoolil ligi sada korda väiksem kui tööstushariduskeskusel. Seda arvesse võttes olen isegi üllatunud, kui kenasti liitumine on sujunud. Ainult päris alguses käis keegi „Aktuaalsest kaamerast” rääkimas ja keegi ka kirjutas kuhugi, nagu selliste asjade puhul ikka, kuid pärast seda on kõik läinud probleemideta.

Transpordikoolist tulevad meile üle IT ja logistika. Meil neid erialasid enne ei olnud. Arvan, et transpordikooli õpilased tunnevad ennast meie juures täpselt niisamuti nagu varem – nad on lihtsalt uues majas. Tööstushariduskeskuses ehitatakse seoses liitumisega juurde ligi tuhat ruutmeetrit õppepinda ehk kaheksa uut klassi. Õpetajatest tuleb üle enamik. Seadmeid väga palju ei tule, ainult tõstukid ja riiulid.