Haridus- ja teadusministeerium leiab, et vastuvõetukatsetel võidaksid geenitestidest eelkõige koolid, mis korraldavad katseid 1. klassi.

Tartu Tamme gümnaasiumi algatus kasutada 10. klassi vastuvõetukatsetel väheusaldusväärsete kirjalike eksamite asemel geeniteste on teretulnud innovatsioon. Enim võidaksid sellest aga koolid, kuhu astumiseks vanemad lapsi lapsepõlve arvelt drillivad. Testid lühendavad ettevalmistusaega lausa aastate võrra.
Minister Jürgen Ligi sõnul pole saladus, et 1. klassi katsed ei näita laste potentsiaali ega loomingulisust, vaid etteõpetatust ning sotsiaalset tausta. Nende katsete probleemseim aspekt on aga koolirõõmu varajane hävitamine ning lapsepõlve lühendamine. “Kooli eesmärk on tänapäeval siiski koolirõõm ja võime seda tunda tuleb kindlaks teha palju varem kui gümnaasiumis. Mõnigi laps on kodus õnnelikum ega peaks koolis käima. See päästaks õnneliku lapsepõlve, säästaks vanemaid ja elavdaks majandust,” rõhutas minister Ligi.

Koolidel, mis tahavad väikeseid lapsi kuidagi ebaausatesse kastidesse asetada, soovitab ministeerium kasutada selleks meetodeid, mis ei kuluta lapse ning tema vanema aega testideks valmistumiseks.

Igal lapsel on õigus ühtlaselt tugevale kodulähedasele põhikoolile. Rahvusvahelised võrdlustestid näitavad, et Eesti põhikool annab ühtlaselt tugeva hariduse, sõltumata kooli nimest või eripärast.