Turu-uuringute AS viis 21.–26. aprillini ühiskonnauuringute instituudi tellimusel läbi veebiküsitluse 991 Eesti kodaniku seas. Küsitluse eesmärk oli uurida inimeste arvamusi erakoolide ja nende rahastamise kohta. Muude küsimuste seas uuriti ka inimeste arvamust erakoolide vajalikkuse kohta.

80% vastajatest nõustub väitega: „Erakool rikastab haridusvõrku, kuna võimaldab erinevaid metoodilisi lähenemisi ning erisustega koole.” Koguni 85% inimestest on nõus väitega „Erakool aitab lastel saada võrdsed võimalused, kuna on erikohtlemist vajavaid lapsi, kellele sobiksid väiksemad klassid.” Kui mitte arvestada „ei oska öelda” vastanuid, siis selgub, et ainult 14% inimestest nõustub väitega, et erakoole pole üldse vaja.

„See näitab, et märkimisväärne enamus inimestest tajub erakoolide olemasolu ning nende pakutavate võimaluste vajadust Eesti haridussüsteemis,” rääkis Tartu Ülikooli vanemteadur Peeter Espak. „Inimesed ei arva, et erakoole luuakse ainult jõukate vanemate lastele, kes seeläbi on riigi- ja munitsipaalkoolide õpilastega võrreldes eelisseisus.”

Huvipakkuvad on inimeste vastused väitele „erakoole pole üldse vaja” sotsiaalsete gruppide lõikes. Alg- või põhiharidusega vastanute seas on neid 29%, kesk- ja kutseharidusega vastanute seas 14% ja kõrgharidusega vastanute seas 10%. Sissetuleku järgi peab näiteks 301–650 eurot kuus teenivatest inimestest erakoole ebavajalikuks 18%, kuid üle 1301 euro kuus teenivatest inimestest vaid 4%. Keskerakonna toetajatest arvab 20%, et erakoole pole üldse vaja, SDE toetajatest arvab nii 19%, EKRE toetajatest 15%, Reformierkonna toetajatest 14%, IRL-i toetajatest 11% ja Vabaerakonna toetajatest 5%.

Kuigi kõikides gruppides peab enamik erakoole vajalikuks, siis kõige enam on sellise seisukohaga inimesi kõrgharidusega, netosissetulekuga üle 800 euro kuus ning Vabaerakonna toetajate seas.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 991 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.