Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks noorsootöö seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et luua alus huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks.
Riik hakkab huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi.
Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvitegevuseks ja huvihariduseks.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on riiklik toetus täienduseks kohalike omavalitsuste panusele. „Vastutus huvitegevuse ja huvihariduse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda, lisatoetusega tahame suurendada selle mitmekesisust ning sõltumatust elukohast ja pere rahakotist,” ütles minister Ligi. „Huviring või huvikool on olulised nii vaba aja sisukuse kui ka kogemuste ja oskuste seisukohalt ja tugevdavad noorte positsioone õpingutes ning edaspidi tööturul.”
Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on huvitegevuse täiendav toetus riigi poolt vajaduspõhine – kõige rohkem kasu peavad saama need noored, kes seda kõige enam vajavad. „Soodustame oma huvidega süsteemsest tegelemisest eemale jäänute kaasamist ja tegevuste mitmekesisust,” lisas Ojakivi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huvitegevuse või huvihariduse võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia (LTT).”
Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 10. märtsil ning tegi haridus- ja teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.