Ettevõtted suhtuvad praktikantidesse varasemast palju paremini.

Öeldakse, et last kasvatab kogu küla. Alles kümme-viisteist aastat tagasi Eestis seda mõttetera veel tõsiselt ei võetud. Pigem võis kuulda ettevõtete pahandamist, et kutse- ja kõrgkoolid annavad neile töötajaid, kes peaaegu midagi ei oska. Koolidelt oodati valmis spetsialiste, võimaluse korral toodi oskustöölisi sisse Ukrainast jm. Samal ajal oli mõnelgi kutsekoolil praktikakohtade leidmine suur väljakutse, sest ettevõtted ei soovinud noortele aega kulutada.

Nüüd tundub ettevõtjate suhtumine praktikasse muutunud olevat. Helistasin läbi kümmekond kutsekooli ja igalt poolt vastati, et praktikakohtade leidmine pole probleem, praktikante lausa nõutakse, tihti rohkem, kui anda on, eriti IT-erialadel. Tallinna teeniduskooli direktor Meeli Kaldma ütleb, et neil on ka toitlustuse alal üle saja partner­ettevõtte, kes kõik võtavad teeninduskooli õpilasi praktikale. Kui õpilased leiavad mõne uue praktikakoha, kujunevad enamasti ka nende uutega varsti välja head koostöösuhted.

Kas uue suhtumise võis esile kutsuda turg? Näiteks majanduslanguse ajal oli ettevõtete huvi praktikantide vastu leige. Kui aga väljaõppinud tööjõudu napib, nagu Eestis on, siis läheb praktikandi hind üles? Eriti õpipoisiõppes, kus praktikant töötab kaks kolmandikku oma õppeajast ettevõttes ehk teeb seal suure töö ära? Kas õhus on siiski majandustõusu, ehkki majanduskasvu prognoosi on korduvalt vähendatud? Või on mõju avaldanud riigi märkimisväärne toetus õpipoisiõppe laienemisse?

Vestlusest tööandjatega selgub, et tegemist pole siiski kitsalt oma ettevõtte majandusvajadustest lähtumisega, vaid päris uue suhtumisega. Näiteks OÜ Gurmeeklubi tootmisjuht Kaire Kase märgib, et neil pole uusi töötajaid praegu vaja, kuid ikkagi on paar-kolm praktikanti pidevalt majas. Peamiselt sellepärast, et noori peab aitama ja neid eluks ette valmistama. „Kui meil endal pole töötajaid juurde vaja, siis on neid vaja mõnel teisel toitlustusettevõttel,” toob Kaire Kase teise põhjenduse.

Gurmeeklubis on olnud praktikal ka kuulmispuudega noori, kellega suheldi kirjalikult ja kasutades käemärke, mis jõuti selgeks õppida. Keerukas, tülikas ja nõudis aega, kuid tootmisjuht Kase ütleb, et tegelikult oli see tore aeg. Ta lisab, et praktikandid on neile endilegi ka üht-teist õpetanud, neid inimestena paremaks muutnud. „Tänu praktikantidele oleme palju kannatlikumad kui varem“ toob ta ühe näite.

Et Gurmeeklubi pole ainus n-ö uue mõtlemise esindaja, seda on näha ettevõtjate suurte organisatsioonide tegevusest. Näiteks kaubandus- ja tööstuskoda kutsus mõni aasta tagasi ellu koostöövõrgustiku „Unistused ellu”, mis on viinud palju koolinoori ettevõtetesse ekskursioonile, praktikale, ka tööle. Teisalt on selle võrgustiku ettevõtete spetsialistid õpetanud koolides (valik)aineid, milles nad on tugevad. Lapsi õpetabki kogu küla. Vastandumise asemele on tulnud vastastikune abistamine.

Teine hea näide uuest suhtumisest on tööandjate keskliidu konkursid „Parim praktikakoht” ja „Praktik cum laude”, mis demonstreerivad selgelt, et tööandjad on valmis võtma osa noorte õpetamisest enda peale, et kaasaegne tootmisorganisatsioon on muutumas ühtlasi ka koolitusorganisatsiooniks.

Võistlus tõstab tipud esile

Loomulikult pole paljud ettevõtted praktikantidega töötades veel jõudnud ABB, Gurmeeklubi või Fortaco tasemele. Et üldist taset tõsta, kuulutas Eesti tööandjate keskliit 18. jaanuaril välja konkursi „Parim praktikakoht”, et tunnustada neid, kes juba panustavad praktikasse, ja innustada teisi nendest eeskuju võtma.

Parim praktikakoht selgitati välja 2015. aasta praktika põhjal. Arvesse läks ka õpipoisiõpe. Vastukaja oli väga hea – tähtajaks esitati 92 ettevõtet, mille praktikakorraldust peeti heaks või väga heaks. Üle poole ettevõtetest olid esitanud kõrg- ja kutsekoolid, mis tähendab, et tegemist polnud ettevõtete enesehinnanguga, vaid kiitva tagasi­sidega koolidelt.

Võitjad valis välja hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, haridusministeeriumi kantsler Janar Holm, Eesti personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tööstus- ja haridusvaldkonna juht Pille Meier ja Tallinna teeninduskooli direktor Meeli Kaldma.

Parimad praktikakohad selgitati välja kolmes kategoorias: parim praktikakoht, parim väikeettevõttest praktikakoht ja parim regionaalne praktikakoht. Lisaks andis oma auhinna Eesti personalijuhtimise ühing PARE. Alljärgnevalt võitjate lühitutvustus.

• Parim praktikakoht. ABB AS, Harjumaa. Energeetika ja automaatika ettevõte. ABB-l on oma töö- ja karjääriportaal, mille kaudu saavad õpilased praktikale kandideerida. ABB informeerib koole praktikale kandideerimise algusest ning suunab ja nõustab õpilaste kandideerimist. Ettevõte osaleb kutsestandardite koostamises ja õppekavade arenduses. Võtab vastu ekskursioone. Praktikantidel on juhendajad. Õppijate tööohutus on tagatud. Õpilased vormistavad praktikaaruande, millele on lisatud juhenda hinnang. Paljud praktikandid on jäänud ABB-sse tööle.
• Parim väikeettevõttest praktikakoht. OÜ Gurmeeklubi, Tallinn. Kondiitri-, pagari- ja kulinaariatoodete tootmine. Igal praktikandil on kogenud juhendaja. Praktikale võetakse ka puudega noori ja vahetusõpilasi välismaalt. Juhendajad saavad lisatasu. Tööohutus on tagatud. Ettevõte toetab erialavõistlusi auhindadega. Gurmeeklubi teeb koostööd Tallinna teeninduskooli ja erateeninduskooliga ning Rakvere ametikooliga. Praktikandid saavad ettevõttes tasuta lõunat ja praktika lõppedes kinkekorvi ettevõtte toodetega.
• Parim regionaalne praktikakoht. Fortaco Estonia OÜ, Narva. Metallkonstruktsioonide tootmine. Praktikandid läbivad tööohutuskoolituse, mis registreeritakse. Antakse tööohutuse tagamiseks vajalikud riietused/esemed. Kogemustega juhendajad näitavad kõige ohutumaid töötamise viise. Hea koostöö Tallinna tehnikaülikooli, Mainori kõrgkooli, Tartu ülikooli, Sillamäe majanduse ja juhtimise instituudi, Narva kutseõppekeskuse, Sillamäe kutsekooli ja töötukassaga. Fortaco Estonia direktor on Narva kutseõppekeskuse nõunike kogu liige, kus ta annab tagasi­sidet ning praktika arenduse soovitusi. Praktikantidele makstakse töötasu alammäära. Viimase kahe aasta jooksul on võetud üle 20 praktikandi põhikohaga tööle. Õpilastele ja üliõpilastele tehakse ekskursioone tehasesse, korraldatakse lahtiste uste päevad.
• PARE eriauhind. Tallinna Vesi AS, Tallinn. Ettevõte korraldab avalikke konkursse oma praktikakohtadele. Kodulehel on info praktikakorralduse ja konkursside kohta. Igal aastal võetakse tööle 7–10 praktikanti, kellele makstakse ka praktikatasu. Juhendajatele ja praktikantidele korraldatakse motivatsiooniüritusi. Ettevõte tutvustab ennast koolides. Ettevõttel on järelkasvuplaan. Kandideerijatele antakse ülesandeid, mille lahendamises tuleb teha meeskonnatööd.

Komisjon tõstis hea töö eest praktikantidega esile veel järgmisi ettevõtteid: Aqva Hotel & Spa, Ebavere ST OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Energia Kaevandused AS, Ernst ja Young Baltic AS, Hansab AS, Radisson Blu Hotel Olümpia AS, Karukäpa talu, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Seve Ehituse AS, AS Wendre, Tele2 Eesti AS, AS Valga Gomab Mööbel, Swed­bank AS, Playtech Estonia OÜ.

 

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Miks peab parimaid praktikakohti välja selgitama?

 

ANNELI ENTSON, Eesti tööandjate keskliidu haridusnõunik:

Tööandjad panustavad kutseõppurite ja üliõpilaste praktikasse, kuid võiksid seda teha veelgi enam ja läbimõeldumalt. See oli peamine sõnum, mida konkursiga „Parim praktikakoht” rõhutada taheti.

Tööandjad on juba aru saanud, et praktika annab palju ka neile endile. Nad on võtnud koolidega ise ühendust ja andnud teada, mis erialadel ja mis mahus nad saavad praktikkohti pakkuda, ning kutsuvad noori nende ettevõttesse praktikale tulema oma veebilehtedel. Konkurss „Parim praktikakoht” tõstab esile parimaid ja loodetavasti tekib tänu sellele praktikasse tõsiselt panustavaid tööandjaid juurde.

Samas saab koolide ja tööandjate praktikaalane koostöö ka parem olla. Näiteks üks mööblifirma on märkinud, et nad on võtnud praktikale logistikuid, IT-eriala noori jt, kuid kõige rohkem on nad huvitatud ikkagi mööblitootmise praktikantidest, keda napib.

Selles küsimuses pakub tööandjatele ja koolidele peagi tuge OSKA programm, mis uurib, milliste erialade töötajaid on Eestis lähema viie ja kümne aasta pärast kõige rohkem vaja. Esimesed OSKA uuringud on Kutsekoja veebis (kutsekoda.ee) juba üleval.

„Praktik Cum Laude” on uus ja õppuritele suunatud konkurss, mille Eesti tööandjate keskliit on käivitanud. Sellega rõhutatakse, et noored peaksid ka ise võtma oma praktikast maksimumi, mitte leppima näiteks koopiate tegemise või prahi koristamisega.

Parimate praktikantide nimesid oodatakse 9. septembrini. ETKL-i kodulehelt leiab selleks ankeedi. Kümme parimat kandidaati pannakse üles Facebooki, et noored saaksid ka ise hääletada. Lõplikku valikut aitavad teha tööandjate erialaliidud. Võitjad saavad preemiaks Estonian Business Schoolilt karjäärinõustamise ja võimaluse läbida EBS-is omal valikul 6 EAP ulatuses aineid või kursusi, mis toetavad nende õpinguid ja edasist tööelu.

 

VELLO VAINOLA, Tallinna tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna dekaan:

TTK tunnuslause „Praktika on parim õpetaja” on rakendatud meie kõrgkooli kõikides õppekavades. Oluline osa praktiliste oskuste ja vilumuste omandamisel erialase töö käigus toimub meie partnerettevõtetes.

Mehaanikateaduskond esitas oma parimaks praktikakohaks AS ABB, kus on praktikal olnud meie teaduskonna kõigi erialade üliõpilased. Pea igal õppeaastal on masinaehituse ning tehnomaterjalide ja turunduse eriala üliõpilased koostanud lõputöid ABB-s tehnoloogia, tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise teemal ning sel aastal on lisandunud elektritehnika eriala esimese lennu lõpetaja lõputöö. Mitmed meie lõpetajad on praegu ka ABB-s tööl tootearenduse, tehnoloogia-, kvaliteedi­inseneridena.

ABB eristub praktikakohana ka sellepärast, et seal saavad üliõpilased osaleda tööalases rahvusvahelises suhtluses ning näha tänapäeva nõuetele vastavat tootmis- ja töökorraldust.

Mehaanikateaduskonnal on ligi 150 praktikaettevõtet. Eri firmade kuulutused on pidevalt meil koolis stendidel, ettevõtete esindajad käivad koolis oma ettevõtetest ja praktikakohtadest rääkimas ning teatavad nendest internetis.

Majanduslanguse ajal oli töö- ja praktikakohti palju vähem, stendid olid ettevõtete pakkumistest tühjad. Hea oli selle juures see, et siis õppisid kõik usinalt, sest tööd said vaid parimad. Nüüd on tore see, et mõned üliõpilased loovad oma ettevõtte ja sooritavad seal ka oma praktika. Igal aastal on paar-kolm sellist ettevõtlikku tudengit.

Lähitulevikus kasvab nõudmine automaatika, robootika ja IKT-eriala praktikantide järele ja tehnikakõrgkool avaski möödunud aastal uue automaatikalabori. Järgmisel aastal hakkame Soome ja Läti kolleegidega koostööprojekti käigus välja töötama robootikainseneri eriala. Iga aastaga muutub lisaks eriala- ja IKT-pädevustele oluliseks ka töötajate koostööoskus, mida tuleb arvestada õppekavades ning igapäevases õppes.

 

VAMBOLA LEPING, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi praktika koordinaator:

Praktikaettevõtted on meie head koostööparterid ja neid on vaja selle eest tunnustada. Meie pakkusime parimaks praktikakohaks Playtechi, kellega meil on pikaajaline koostöö, kuid meie head partnerid on ka CGI, Nortal jt. Kuna Eestis majanduses on puudu mitu tuhat IT-spetsialisti, siis pole hea praktikakoha leidmine meile probleem. Meie instituut püüab ettevõtetele ka omalt poolt vastu tulla. Näiteks oleme uurinud üliõpilaste kursuse- ja lõputöödes probleeme, mis meie partnerettevõtteid huvitavad. Ettevõtjad pakuvad ka ise meile teemasid ja saavad siis meilt kas ideid, kuidas asja lahendada, või päris valmis lahendusi.

Meie suur probleem on, et kohe esimesel õppeaastal langeb palju üliõpilasi välja. Peamiselt põhjusel, et nad ei oska iseseisvalt õppida. Kõrgkoolid lähevad üle ümberpööratud klassiruumi metoodikale, mille puhul õpitakse materjal iseseisvalt selgeks ja seejärel tullakse kokku, et õpitu teistega koos läbi arutada. Paraku pole paljud gümnaasiumilõpetajad selleks valmis. Nii oleme pidanud võtma magistriõppesse palju noori hoopis välismaalt. Gümnaasium võiks abiturientide iseseisva õppimise oskusele praegusest rohkem rõhku panna.

 

SIRJE PAUSKAR, Pärnumaa kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse osakonna juhataja:

Praktikakohti pakkuvad ettevõtted on tublisti pingutanud ja seda peab tunnustama. Meie kool pakkus hea praktikakohana välja AS Wendre, kus õmmeldakse padjapüüre, tekikotte, madratsite ümbriseid jms. Wendre reklaamib ennast ka ise kui head praktikakohta. Näiteks tegi ta reklaamlehed, kus kutsus huvilisi Wendre ja meie kooli ühisesse õpipoisiõppesse. Wendre julgeb oma kuulutustel näidata ka palka, mida ta õpipoisile maksma hakkab, ja see on miinimumpalgast rohkem. Õpipoisiõpet pole Wendres kerge korraldada, sest ettevõte töötab kolmes vahetuses, kuid alati on leitud koostöös sobiv ajagraafik koolis õppimiseks ja praktikakohas töötamiseks.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse toitlustusosakond teeb head koostööd Pärnu restoranidega. Ehituse ja metalli erialal on palju püsivaid koostööpartnereid. Elektroonikafirma Skanfil võtab õpilasi meelsasti praktikale. Kui Pärnust saab suvepealinn, siis on teeninduse erialade praktikandid väga nõutud. Hotellitöötaja eriala õppijad käivad praktikal Pärnu hotellides, hooldustöö õppijad Pärnu haiglas. Rätsepa eriala õpilastele on hea praktikabaas Endla teater, kus võetakse vastu ka kutsehariduskeskuse Erasmus+ õpirände partnerkooli õpilasi. Praegu õmblevadki Endla näitlejatele kostüüme Tenerife noored.

 

MARJE KASK, Pärnumaa kutsehariduskeskuse metsamajanduse kutseõpetaja:

Teinekord pakub väga head praktikakohta üksainus inimene. Nii käivad meie aianduse eriala õppijad praktikal Sauga vallas Karukäpa talus, mida peab Reet Karukäpp, kes kasvatab musta sõstart ja teeb sellest kohapeal siirupit, veini jms. Ta õpetab kõiki töid, mis musta sõstra kasvatamisel tehakse. Õppijad on rõhutanud, et Reet Karukäpp on väga hea juhendaja ja ka inimesena vahva. Kui on vaja sõstrapõõsas välja juurida, võtab perenaine kirve ja labida ning teeb selle töö kohe ära. Ta võib teha töid, millega mõned mehedki hakkama ei saa. Õppijatele selgitab ta kõike põhjalikult, näitab hästi ette. Tal on palju erialaseid raamatuid, mida ka tema praktikandid loevad.

Karukäpa talus käivad täiskasvanud õppijad, kes õpivad õpipoistena. Kuna õpipoistel moodustab praktika kaks kolmandikku õppe mahust, teevad nad Karukäpa talus praktika ajal päris palju tööd ära ja perenaine Reet Karukäpp maksab neile selle eest palka. Kutsekool aga maksab Karukäpale kui praktikajuhendajale juhendamistasu.