Tänavu esimeses kvartalis osales tasemeõppes või koolitustel 16,8 protsenti 25–64-aastasest elanikest, mis on kolme ja poole protsendi võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Kui kaheksa-üheksa aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja 6–7% ringis ja kolme-nelja aasta eest 12–13%, siis tänased näitajad on ajaloo kõrgeimad. Statistikaameti äsja avaldatud andmetest väärib erilist tähelepanu 45-aastaste ja vanemate elanike õppes osalemine, mis on võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga peaaegu kahekordistunud. Samuti ei ole viimase viie aasta jooksul õppinud nii palju mehi kui nüüd – tavapäraselt on jäänud see näitaja alla 10%, värske statistika näitab, et elukestvas õppes osalevate meeste osakaal läheneb 15%-le.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on tegemist üle ootuste hea tulemusega: „Täiskasvanud ei soovi osaleda õpingutes, millel nad ei näe tähendust või millest nad ei huvitu. Seepärast näitavad ajaloo kõrgeimad protsendipunktid, et pakutavad enesetäiendusvõimalused on muutumas üha paindlikumaks, kvaliteetsemaks ning kättesaadavamaks. Erilist rõõmu teeb, et seni elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud mehed ja ka eakamad täiskasvanud tajuvad, et tööalasele edukusele ja eluga rahulolule aitab uute teadmiste ja oskuste omandamine oluliselt kaasa.”

Riik töötab selle nimel, et järjest enam inimesi osaleks elukestvas õppes. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui ka kursustele. Käesoleva aasta alguses alustas haridus- ja teadusministeerium Euroopa sotsiaalfondi toel järjekordse tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste koolitustellimusega. Esimesel poolaastal osaleb 470 kursusel üle 6200 inimese.