Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia magistriõppe tudengid said uudse õppe käigus teoreetilisi teadmisi kohe rakendada.

Täpsemalt lõimiti kõne uurimise seminar praktilise koolieelse kõnearenduse ainega. Tudengitel said kaheksa tunni vältel hinnata ja arendada alakõnega laste kõnet. Nende tegevust jälgisid peegelvaheseinaga eraldatud vaatlusruumist vanemad ja õppejõud Merit Hallap, Marika Padrik või Signe Raudik, kes kohe pärast tunde nii tudengitele kui ka vanematele tagasisidet andsid.

Tartu ülikooli logopeedia ja õpiraskuste teooria lektori Merit Hallapi sõnul oli uudsel õppel mitu head külge. „Esiteks, tudengitel oli võimalus praktiseerida peaaegu ideaalses keskkonnas, see tähendab õppevahenditega hästi varustatud, eneserefleksiooni soodustavas keskkonnas,” rääkis Hallap.

Teiseks oli võimalik kohe saada õppejõududelt, kaasüliõpilastelt ja lapsevanemalt tehtud tööle põhjalikku ning asjatundlikku tagasisidet. Lastevanematel oli aga võimalus koguda häid nippe, kuidas oma last kodus edasi aidata. „Logopeedi tööst üksi ei piisa, et lapse kõne hästi areneks, on vaja ka kodust tuge ja harjutamist,” märkis Hallap. Üliõpilased said ka esmased kogemused lapsevanema nõustamises.

Õppejõudude arvates võiks tulevikus sellisesse õppesse kaasata ka lähedaste erialade tudengeid (näiteks tulevasi psühholooge, õpetajaid), kellega tehakse koostööd ka reaalses töökeskkonnas. Kõne arendamist vajavaid lapsi on palju, seega plaanitakse ka tulevikus anda magistriõppe tudengitele võimalus oma teoreetilised teadmised praktikasse rakendada.