Eelmisel suvel maksti ühes Eestimaa koolis õpetajaile juunis palka vaid 0,8 koormuse eest. Direktor tõi põhjenduseks, et lapsi ju koolis enam pole ja tööd on vähem. Kas info jõudis mullu ka ametiühinguni ja kuidas sellele reageerisite? Kas taolisi juhtumeid on olnud veel?

Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri:

Eesti õpetajate esindusorganisatsioonini EHL ei ole jõudnud infot sellistest seaduserikkumistest, kus töötajale ei makstaks kokkulepitud töötasu. Seega ei ole me saanud ka kuidagi reageerida.

Kui kuskil proovitakse sellist ebaseaduslikku tegevust rakendada, on EHL-i liikmeil võimalus pöörduda oma usaldusisiku ja edasi meie juristi poole, kes aitab sellise tegevuse lõpetada. Seega tasub õpetajail kuuluda ametiühingusse. Loodame siiski, et kirjeldatud viisil käituvaid haridusjuhte meie riigis ei leidu.

Mida peaksid õpetajad taolises olukorras tegema?

Eesti haridustöötajate liidu jurist Külli Kröönström:

Tööandja kohustus maksta töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu on töölepingu üks fundamentaalsetest eesmärkidest. See kohustus on fikseeritud töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punktis 2. Samuti kehtib töötasu puutumatuse põhimõte. Ka on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga.

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt kokkulepitud töötasu maksta, peab ta järgima töölepingu seaduse § 37 ette nähtud protseduuri. Selle hulka kuulub ka usaldusisiku informeerimine.

Eesti haridustöötajate liidu juristile teadaolevalt ei ole ühtegi usaldusisikut töötasu vähendamisest informeeritud ja minu poole ei ole käesoleval õppeaastal pöördunud ükski ametiühingu liige põhjusel, et temale maksti ainult 0,8 töötasu, kuna nagunii on tööd vähem, lapsi pole.

Taolise pöördumise juhul asuks EHL-i jurist seda menetlema eesmärgiga, et töölepingus kokku lepitud töötasu saaks välja makstud ja/või võimalik tekkinud kahju hüvitatud (eelduslikult loetakse kahju suuruseks töötaja kolme kuu palka). Jurist asub kaitsma õpetajate subjektiivseid õigusi.