28. ja 29. augustil toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline teaduskonverents „Reflective Minds and Communities”, kus tutvustatakse refleksiooni eesmärke ja meetodeid ning esitletakse, kuidas neid rakendada nüüdisaegse hariduselu sõlmküsimuste lahendamiseks.

Refleksioon on süsteemne mõtlemise protsess, mille kaudu õpitakse kogemustest. Refleksioon aitab teadmisi integreerida ning selle kaudu on need paremini kättesaadavad ja kasutatavad. Nii toetab refleksioon ka sügavat õppimist.

Konverentsi korralduskomitee juhi, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on refleksioon õppimise oluline osa paljudes valdkondades: „Kui senini on sagedamini kasutatud individuaalset refleksiooni, siis uudsem lähenemine soodustab grupipõhist refleksiooni, mis aitab vajadusel kriitilisema vaate kaudu harjumuspärastest mõtlemise ja tegutsemise mallidest lahti murda.”

Leijen lisas, et mõlemad lähenemised seostuvad hästi nüüdisaegse õpikäsitusega, kuna ühelt poolt on meil vaja soodustada õppijate aktiivsema rolli võtmist oma õpiprotsessi planeerimises, läbiviimises ja hindamises ning teiselt poolt on järjest olulisemaks muutunud ka koostööoskuste arendamine ja koos õppimine.

Konverentsil on ettekandeid nii individuaalse kui ka grupipõhise refleksiooni kontseptuaalsete aluste ja rakendusvõimaluste kohta. Peaesinejad on Roger Säljö Göteborgi ülikoolist, Peeter Torop Tartu ülikoolist ja Gill Crozier Roehamptoni ülikoolist.

Roger Säljö ettekanne tutvustab sotsiokultuurilise õppimise põhiprintsiipe, Peeter Torop arutleb oma ettekandes selle üle, kuidas eri kultuuripraktikate vahel dialoogi luua, ning Jill Crozier keskendub etniliste vähemusgruppide haridusliku ebavõrdsuse problemaatikale multikultuurses ühiskonnas.

Konverentsil osaleb üle 110 inimese 19 riigist. Konverentsi korraldab Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös Euroopa haridusteadlasi ühendava organisatsiooni EARLI kolme teemarühmaga.

Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt.