Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis on kunstiõpetajaid ette valmistatud alates 1999. aastast. Esialgu oli tegu üheaastase õpetajakoolituse kutseaastaga, 2005–2012 võeti õppima kunstiõpetuse õpetaja magistriõppekavale; 2012–2016 kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja õppekavale.
Alates 2016/2017. õppeaastast on võimalik õppida kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekaval. Viljandi kultuuriakadeemia hallatav õppekava valmistab ette kunsti-, muusika-, tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse, pilliõpetuse ja nutikate tehnoloogiate õpetajaid. Kõik üliõpilased valivad kaks eriala. Bakalaureuseastmel kunsti õppinu saab lisaks kunstiõpetaja kutsele valida kas tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse või nutikate tehnoloogiate õpetaja eriala. Kõrghariduse esimeses astmes muusikat õppinu saab aga lisaks muusika- või pilliõpetaja erialale valida nutikate tehnoloogiate või käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala. Järgmisest, 2017/2018 õppeaastast lisanduvad veel tantsuõpetaja ja kooliteatri juhendaja erialad – eesmärk on tõsta tantsuõpetuse ning kooliteatrite kvaliteeti ja ajakohasust Eesti haridussüsteemis.
Täiendav väljund tööturule
Kunstide ja tehnoloogia õppekava annab täiendava väljundi tööturule kujutava kunsti, tarbekunsti, pärandtehnoloogia ja muusika valdkonnas kõrghariduse esimese astme läbinutele. Eriti oluline on võimalus, mida uus õppekava pakub kõrghariduse esimeses astmes skulptuuri, rahvusliku ehituse, rahvusliku metallitöö erialade lõpetanud noormeestele (muidugi ka neidudele) – õppida tehnoloogiaõpetuse õpetajaks. Kunstiharidusega spetsialistide kaasamine üldhariduskooli tehnoloogiaõpetuse arendusse aitab kahtlemata kaasa õpikeskkonna rikastamisele uute ideede ja lähenemistega.
Üldhariduskooli muusikaõpetaja ning pilliõpetaja eriala suunamoodulid kunsti- ja tehnoloogia ainete õpetaja magistriõppekavas on vajalik eelkõige magistritasemel muusikapedagoogika hariduse jätkumiseks Lõuna- ja Kesk-Eestis. Hinnanguliselt ca 60% regiooni muusikaõpetajatest on vanuses 55+, mis tähendab, et vastava hariduse omandamise võimalus on regionaalpoliitikat ning muusikahariduse kvaliteeti silmas pidades väga vajalik. Kuna Viljandi kultuuriakadeemia on Eesti pärimuskultuuri vaieldamatu kompetentsikeskus, annab uus õppekava tulevasele õpetajale laialdased teadmised ka Eesti pärimuskultuurist ja -muusikast.
Nii Viljandis kui ka Tartus
Õppetöö toimub sessioonidena nii Viljandis kui ka Tartus, kasutades ära mõlema linna potentsiaali nii Tartu ülikooli õppekeskkonna kui ka kummagi linna kultuuriruumi tähenduses. Rohkelt võimalusi pakuvad Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili, metallitöö ja puutöö töökojad, muusika ja etenduskunstide osakondade nüüdisaegne õpikeskkond. Õpetajakoolituse kutseõpingute alusmooduli läbiviimiseks on suurepärased tingimused TÜ haridusuuenduskeskuse õppelaborites vanas anatoomikumis. Väga head on salvestusvõimalused, mis võimaldavad õppida tunnivaatlust ja reflekteerimist, teha videoanalüüsi ning suhtlustreeningut. Haridusuuenduskeskuses on sisustatud ka käsitöökabinet koos õmblus- ja tikkimismasitnate ja muu vajalikuga. Kõigis õppeklassides on interaktiivne projektor, dokumendikaamera, lisaks on haridusuuenduskeskuses 3D-skänner ja -printer, puutetundlik laud, puutetundlik tahvel, robotid ja robotite laud, komplekt tahvelarvuteid. Samas hoones asuvad kunstide osakonna värskelt renoveeritud ateljeepinnad ning arvutiklass võimaldavad õppida nii klassikalist joonistamist ja maali kui ka skulptuuri, estampgraafika tehnikaid ja arvutigraafika programme.
Tehnoloogiaõpetust ja nutika tehnoloogia erialasid õpetatakse koostöös Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi spetsialistidega, seal paiknevad tehnika viimase sõna järgi sisustatud õppeklassid 3D-modelleerimise, robootika ja elektroonika õpetamiseks tulevastele õpetajatele.
Vastuvõtt õnnestus
11. ja 12. juulil Viljandi kultuuriakadeemias toimunud vastuvõtueksamitel pidid üliõpilaskandidaadid komisjonile esitlema oma erialast loomingut, kutsesobivuskatse käigus sai selgeks nende motiveeritus ning sobivus õpetajana töötamiseks. Noorimad sisseastujad olid äsja bakalaureusekraadi omandanud, vanimad aga juba aastaid õpetaja või õppejõuna töötanud ning valmis taas koolipinki istuma.
KUNSTIDE JA TEHNOLOOGIA ÕPETAJA
Kõige rohkem valikuvariante pakkuv mitme aine õpetaja õppekava kunstide ja tehnoloogia valdkonnas Eestis. Unikaalne kombinatsioon pärimuskultuurist ja kaasaegsetest tehnoloogiatest, muusikast ja kunstist. Õppetöö Viljandis ja Tartus, teooria ja praktika tihe seostamine, individuaalne lähenemine õppijale. Kohe esimesel semestril algab ka koolipraktika.
Tartu ülikool 23 õpetajakoolituse õppekava
Tartu ülikooli jaoks oli vastuvõtt 23 õpetajakoolitusega seotud õppekavale väga edukas: „Kõige suurema konkursiga õppekavad olid eripedagoogika (4,1 inimest kohale), koolieelse lasteasutuse õpetaja (3,9) ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (3,2).
Õppekohtade täitumus on 17 õppekaval 23-st 100% või enam. Põhikooli mitme aine õpetaja õppekavale esitati 21 õppekohale 32 avaldust ning 8. augusti seisuga oli oma õppima tuleku kinnitanud 27 inimest ehk õppekohtade täitumus on 129%. Uus kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava tuli, nägi ja võitis kohe esimesel vastuvõtuaastal. 22 õppekohale esitati 35 avaldust ning kõik 22 kohta on täidetud.
TÜ sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan Margus Pedaste rõõmustas, et ülikooli õppejõudude ja kooliõpetajate koostöös tehtud arendussammud on olnud õiged. „Sel aastal avasime vastuvõtu kahele uuele suurt paindlikkust võimaldavale kavale ja mõlema vastu on olnud suur huvi, kui võrrelda eelmiste aastatega. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekavale on õppima tulemist kinnitanud 22 noort. Võrdluseks: eelmisel aastal oli neid kunsti, käsitöö ja kodunduse õppekaval ainult kolm ja üle-eelmisel kuus. „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis” õppekavale on õppima tulemist kinnitanud 18 noort, eelmisel aastal astus haridusteaduse reaal- ja loodusainete õppekavadele üheksa ja üle-eelmisel aastal ainult kolm üliõpilast. Nendes valdkondades vajavad Eesti koolid väga sellise mitme aine pädevusega inimesi ja seetõttu on meil kõigil rõõmustamiseks põhjust.”
Täiendavat vastuvõttu ei ole Tartu ülikoolis juba aastaid korraldatud. Oleme kindlad, et kõige motiveeritumad tulevased üliõpilased esitasid Tartu ülikooli avalduse kohe vastuvõtuperioodil, seda peegeldab ka tänavuste õpetajakoolituse õppekavade täitumus.”
Virge Tamme, TÜ pressinõunik
Õpetajakoolitus Tallinna tehnikaülikoolis
TTÜ arengukavast tulenevalt koolitab ülikool insenerihariduse baasil tehnikaõpetajaid. Täiendusõppe kursusi viiakse läbi loodusteaduste, matemaatika- ja tehnoloogiaõpetajatele.
2007.–2011. a oli TTÜ-s populaarne tehnikaõpetaja magistriõppekava, mille lõpetas 134 õpetajat. 2015/2016. õppeaastast avati TLÜ/TTÜ kutseõpetaja ühismagistriõppekava kahe õppesuunaga: kutseõpetaja ja tehnikaõpetaja. 2016/2017. õa vastuvõtt oli edukas, vastu võeti 20 õppurit, neist 11 tehnikaõpetaja õppesuunale, kuhu tänavu kandideerisid loodusteaduste, füüsika, laevaehituse, arhitektuuri, IT, ehituse, mehaanika, puidu, keskkonnakaitse ja autoeriala omandanud kandidaadid. Huvi tehnikaõpetaja magistriõppe vastu on taas tõusmas, kuigi koolituses oli tekkinud pikk lünk.
2011. a alates toimub TTÜ-s inseneripedagoogika täiendusõpe tehnikaõpetaja lisaeriala omandamiseks. Täiendusõppurite õpperühmad on olnud tänini täies mahus komplekteeritud ja huvi tehnikaõpetaja lisaeriala vastu suur. 2016/2017. õa on end lisaeriala omandamiseks registreerinud juba 19 õppurit, kes on eelnevalt omandanud füüsika-, matemaatika-, tehnoloogia-, IT-, robootikaõpetaja, elektri- ja mehaanikainseneri eriala. Õpperühmas õpivad koos ülikoolide õppejõud ja STEM-valdkonna õpetajad, mis loob sünergia ja silla õpetajate ning õppejõudude vahel. Õpet rahastab ESF.
Vastuvõtt täiendusõppekavadele kestab augusti lõpuni. TTÜ-s oli õpetajatele 2015/2016. õa 49 haridusvaldkonna täiendusõppekava, toimus 61 kursust, osales 3255 täiendusõppijat. STEM-valdkonna populariseerimist toetavaid täiendusõppekavu oli TTÜ-s õpetajatele 2015/2016. õa 24, toimus 45 kursust, osales 775 õpetajat.
Valdava osa õpetajakoolitusest moodustavad mahukad kursused väikestele gruppidele. Õpetajad hindavad kursuste praktilisust ja õpitu rakendatavust.
2015/2016. õa lõppes Eesti inseneripedagoogika keskuse koordineeritud ESF Eduko programmi tegevus üld-, kutse- ja alushariduse pedagoogidele täienduskoolituste võimaldamiseks. Programmi käigus toimus 45 koolitust ja õpituba 976 üldhariduskooli ning kutseõppeasutuse õpetajale.
Tiia Rüütmann, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja
Suurim konkurss õpetajakoolituses: eripedagoogid ja alushariduse pedagoogid
Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuhi Sulev Olli sõnul oli tulevaste õpetajate seas tänavu suurima konkursiga (6,40) alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe kava (TLÜ Rakvere kolledž, tsükliõpe, 20 vastuvõetut); sama Tallinnas – 3,97 (võetakse 30); eripedagoogi-nõustaja magistriõppe kava – 5,24 (tsükliõpe, 25 vastuvõetut). Tartu ülikoolis olid võrreldavalt kõige suurema konkursiga eripedagoogika ja koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava, ca neli inimest kohale kummaski.
Sulev Oll: Tallinna ülikoolis ei avata töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja MA õppekava. Käsitöö ja kodunduse õpetaja magistriõppe kavale asub õppima viis huvilist. Rahul võib olla sellega, et vene keele ja kirjanduse õpetaja MA õppekaval alustab seitse tudengit, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja MA õppekaval samuti. Gümnaasiumi loodusteadusklike ainete õpetaja MA ning mitme aine õpetaja MA huvilisi kogunes kumbagi kaheksa.
Edukaks võib nimetada koos EKA-ga kunstiõpetaja MA, kus asub õppima tosin inimest. Koos EMTA-ga muusikaõpetaja MA oli veelgi edukam – 17.
Koostöös TTÜ-ga kutseõpetaja MA, 20.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA, tsükliõpe magistriõpe, 15 tudengit.
Kehakultuuri õpetaja MA, 19.
Matemaatikaõpetaja MA, 20.
Klassiõpetaja BA + MA integr õpe, päevaõpe integreeritud õpe, 22.
Klassiõpetaja BA + MA integr õpe, päevaõpe tsükliõpe, 22.
Võõrkeeleõpetaja MA, tsükliõpe magistriõpe, 30.
Lisa kommentaar