Sel kevadel toimusid kõik 6. klasside tasemetööd elektroonselt ja eksamite infosüsteemis EIS.
Kuigi e-tasemetööde sooritamist on koolidel olnud võimalik proovida juba mitu aastat, on üleminek arusaadavalt keerukas ja küsimused ning ettepanekud on üleminekuprotsessi loomulik osa. Kõige enam tekitas küsimusi 6. klasside matemaatika e-tasemetöö, seda lausa ettepanekuni selle tulemused tühistada.
Kaasaegsete tehniliste võimaluste kasutamine õppetöös ning vajadus ühiskonnas hakkama saamiseks digioskusi omada eeldab ka seda, et lisaks koolides digitaalse õppevara kasutamisele on vaja üle minna e-hindamisele, sealhulgas e-tasemetöödele ja e-eksamitele. E-hindamisele üleminekut otsustati alustada e-eksamite asemel just madala panusega testidest ehk tasemetöödest. Seda muuhulgas seetõttu, et eri osapooled saaksid tagasisidet valdkondade kohta, mida on vaja veel parandada.
E-tasemetöid on koolid läbi viinud juba aastaid
Elektroonilisi tasemetöid hakkasime katseliselt läbi viima juba kaks aastat tagasi. Kõikidele koolidele pakkusime võimalust e-tasemetööde tegemisega vabatahtlikult liituda, et õpetaja ja õpilased saaksid elektroonilise keskkonnaga tutvuda. Koolid kasutasid seda võimalust innukalt.
Aasta-aastalt on koolide huvi e-tasemetööde vastu tõusnud. Sel aastal oli matemaatika e-tasemetöö valimis 1777 õpilast ja teisel päeval tegi e-tasemetööd lisaks veel 4376 õpilast. Aastal 2014 kasutas e-tasemetöö tegemise võimalust 47 kooli ja 1035 õpilast. 2015. a oli koole juba 108 ja õpilasi 1290.
Sel aastal matemaatika e-tasemetöödele tagasisidet andnud õpetajatest leidis kolmandik, et tasemetöö täitis oma eesmärgi. Murekohtadena rõhutati, et süsteem on õpilastele ja õpetajatele võõras ning selle kasutamine vajab harjumist. Samuti selgus, et matemaatikaülesannete lahendamine mis tahes e-keskkonnas nõuab aega ja õpilased takerduvad tehnilistesse probleemidesse, mis segab neil oma matemaatikateadmisi ja -oskusi näidata. Probleemina toodi välja ka lahenduste ja vastuste hindamine.
Saadud tagasiside on e-tasemetööde arendajatele väga väärtuslik ja sisendiks e-testide paremaks muutmisel.
Selle aasta matemaatika e-tasemetööd hinnati tsentraalselt nii arvutiga kui ka õpetaja poolt. Oli hea meel näha, et valimiväliste osalejate arv oli prognoositust oluliselt suurem – koolide enda soovil osales 4376 õpilast. Teisalt tekitas see olukorra, kus tuli hinnata väga suur hulk eri lahendus- ja vastusevariante sisaldavaid töid. Hindamise alguses tuli teha otsus, kas hinnata õigeks vaid seda, mis on sisult õige ning matemaatiliselt korrektselt kirja pandud, või ka seda, kuidas õpilane oli mõelnud. Hoolimata sellest, kuidas see kirja oli pandud. Hindamisel valiti teine variant, mistõttu võttis tööde hindamine planeeritust oluliselt rohkem aega.
Järgmise aasta testi on alles hakatud koostama, kuid kui matemaatika e-tasemetöö koostamisel kasutatakse nii arvutiga kui ka õpetaja hinnatavaid ülesandeid, on vaja plaanida täiendavaid ressursse tööde hindamiseks. Selle aasta kogemus andis ülevaate, mida ühe või teise valiku tegemine hindamisressurssi planeerides endaga kaasa toob.
Arutatud on ka tasemetööde toimumise aja muutmist. Kuna tasemetöödest arendatakse välja õpetaja töövahendid, siis selleks, et õpetaja saaks hinnata õpilaste sügavaid teadmisi ja oskusi ning tal oleks võimalik tasemetööga kogutud teavet õppetöös vahetult kasutada, kaalume tasemetööde läbiviimist sügisel, näiteks oktoobris. See tähendab, et teise kooliastme pädevusi hindame 7. klassi alguses.
Konkreetsed lahendused sõltuvad õppeainest. Õppeaasta alguses läbi viidud tasemetööga aitame õpetajal hinnata õpilase vahetuid eelteadmisi ja -oskusi ning neile andmetele tuginedes saab õpetaja vajadusel oma sama õppeaasta õppetegevust muuta või kohandada.
E-tasemetööd näitasid muuhulgas, et kuigi õpilased kasutavad palju nutitelefone, ei ole nad sama osavad õppetöös arvutit kasutama. Sarnaselt matemaatikapädevusega on digipädevus üks riiklikus õppekavas toodud üldpädevustest. Digipädevus, mida õpilane koolis omandama peaks, hõlmab muuhulgas suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat õppimisel, oskust leida digivahendite abil infot ja hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust ning oskust kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja -võtteid. Kui õpetaja ja kool tasemetöö tulemusena tuvastavad, et nende kooli õpilaste digipädevuste arendamisega tuleb veel tööd teha, saab alanud kooliaastal oma plaane ja eesmärke täiendada.
E-tasemetööd tõid välja ka selle, et koolide arvutipargid vajavad arendamist ja täiendamist. 1. oktoobrist saavad omavalitsused ja erakoolide omanikud Hariduse Infotehnoloogia sihtasutuselt (HITSA) taotleda toetust ka e-hindamiseks vajalike arvutite soetamiseks.
Eksamite infosüsteemi arendus on pidev
EIS tervikuna, sarnaselt teiste infosüsteemide ja keskkondadega, on väga kiiresti arenev ja muutuv keskkond. Süsteemi arendatakse pidevalt. Näiteks on praegu võimalik EIS-is kasutada funktsioone, mida süsteem varem ei võimaldanud.
Lisaks on e-testide kasutajasõbralikumaks muutmiseks arendamisel ja täiendamisel nupurida (matemaatilised sümbolid), võimalused kasutada GeoGebra tarkvara, graafikud ja teised joonestamisvõimalused. Samuti arendame edasi EIS-i hindamise funktsionaalsust.
Kõik õpetajad ja õpilased saavad EIS-iga tutvuda ning näidisülesandeid lahendada. Kutsume üles seda võimalust rohkem ja julgemalt kasutama, et keskkonnaga harjuda.
E-tasemetööd ja e-hindamine tuli selleks, et jääda. Kõik testid, kus see on põhjendatud, viiakse juba mõne aastaga läbi digitaalselt. Õppekirjandus peab olema digitaalselt kättesaadav ning aina enam võetakse kasutusele põnevat digitaalset õppevara. See on õpetajatele lihtsasti kättesaadav e-Koolikoti portaalist. Jõudu ja innukust digi hariduse kasuks töölepanemisel.
Lisa kommentaar