Ühel soojal juulipäeval ootavad oma lõpuprojekti esitlemise korda 16 uut mentorite arenguprogrammis osalenud mentorit, kes alustasid õpinguid Fontese treenerite käe all aprillis 2016. Värsked mentorid valmistuvad kaitsma lõputööd teemal „Kuidas saan omandatud oskusi rakendada juhina igapäevatöös?”. Olgugi et grupiliikmed on juba tuttavad ning omavahel lähedaseks saanud, valitseb enne esitlust kerge ärevus. Päeva lõpuks on kõik mentorid oma projekti edukalt kaitsnud ning treenerilt ja kaasõppijatelt tagasisidet saanud. Päev läks korda, tunnistus on taskus ning uued teadmised ja oskused ootavad rakendamist.

Fontese treenerid Tiiu Allikvee ja Piret Jamnes hindasid kõrgelt õppegrupi initsiatiivikust uusi asju õppida ning kohe ka katsetada.

Mentorid ise jäid programmiga väga rahule, fookuses oli eelkõige mentorluse teoreetiline teadmuspõhine lähenemine ning mitmesuguste oskuste ja tehnikate treenimine. Rõhutati omandatu rakendamise vajalikkust igapäevatöös. Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu kinnitab, et üritas teadlikult kogu „tööriistakohvri” sisu katsetada. „Proovisin neid meetodeid nii oma lähedaste kui ka kolleegide peal. Tänu mentorikoolitusel omandatule tundsin ennast  selle aasta arenguvestlusi läbi viies kindlamalt ja usun, et suutsin tänu sellele olla nii parem küsija kui ka kuulaja.”

Küsimusele, mis on mentorluse mõte, vastab Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin: „Mentor treenib tuleviku nimel menteed iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Nõustamine ei ole õpetamine ega ka nõu andmine. Nõustamine on nõustatava juhtimine tema enda valitud tegevuste kaudu tema võimaluste valiku hulgast teda oluliselt mõjutava eesmärgi saavutamiseni.”

Julgelt jagati kogemusi, mida keegi on tööl juba rakendanud ja millist tagasisidet saanud. „Koolituselt saadud teadmised on tõstnud minu teadlikkust endast ja teistest. Usun inimeste potentsiaali ja võimekusse. Eneseteadlikkuse ning sisemise jõu väljatoomine suurendab valikuvõimalust ja vastutust ehk siis võtmesõna on igapäevane avatud suhtlemine,” tõdes Olustvere põhikooli direktor Liivi Lindemann.

Ühiselt toodi välja, et õppes osalemine oli hea võimalus analüüsida ennast juhina ning avastada ressursse, millele tähelepanu pöörata. „Mentorikoolituse käigus pandi juhid vaatama eelkõige endasse, leidma sisemisi ressursse ning võimeid. Seeläbi saadavad oskused ja teadmised on abiks ka kooli juhtimisel,” kinnitab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets. Tõnu Erin on arvamusel, et omandanud hea tööriista teiste inimeste nn nõustamiseks, ei tohiks ka ennast ära unustada, tuleb olla ka enda mentor. „Tuleb küsida endalt samu küsimusi, mida esitaksid menteele, ja otsida oma võimaluste hulgast vastused, mis aitavad eesmärki saavutada.”

Tema seisukohta jagab Tapa Pisipõnni lasteaia direktor Tea Välk: „Mentoriõppe programmist saadud teadmiste rakendamine  on mind probleemidele lahenduste leidmisel palju aidanud. Oskan kaasata inimesi probleemilahendamise protsessi ja juhtida seda huvitavate meetoditega. Olen kogenud, et paljudele sobib „Mind Mapping” – ideede kaardistamise tehnika.  Kõige väärtuslikumaks pean teadmist, et probleemile „ühiselt” leitud lahendused toimivad.”

Eesti haridussüsteemis on väljaõpetatud mentorite eesmärk arendada nii oma organisatsiooni väärtuspõhiselt juhitud haridusasutuse suunas kui ka toetada noort alustavat koolijuhti aastase juhendamise näol. Mentoreid-koolijuhte on Eestis praegu 31 ning uus väljaõppeprogramm alustab juba 2017. aasta jaanuaris. Ootame kõiki aktiivseid ja arengule orienteeritud koolijuhte kandideerima uude arenguprogrammi.

Dokumente saab esitada 1. novembrini. Lisainfot leiab www.innove.ee/mentorid. Mentorprogrammi korraldavad sihtasutus Innove ning haridus- ja teadusministeerium koostöös Fontesega ning seda rahastatakse ESF-ist.