Koolis ringi vaadates jõuab kiiresti tõdemuseni, et õpilase maailm on kolinud virtuaalsusesse. Tahvelarvutis või nutitelefonis toimetavaid noori võib ju hurjutada, kuid ehk tasuks mõelda sellele, kuidas nutiseadmes elamist õppimise kasuks pöörata.

Kui Muhamed ei tule mäe juurde, läheb mägi Muhamedi juurde. Mauruse kirjastuse e-õpikud „Praktiline eesti keel” ning „Kirjandus ja film” on astunud pika sammu tänapäeva õpilasele nii loomuliku keskkonna ja õppimise ühendamise suunas.

Digipööre on üks viiest Eesti haridusstrateegia eesmärgist. Et jõuda 2020. aastaks õppija vajadusi ja võimeid paremini arvestava, digiseadmetega rikastatud õppetööni ning seeläbi paremate õpitulemusteni, on metoodika ja taristu kõrval vaja digitaalseid õppematerjale. Maurus on muutunud õpikäsitusega arvestanud ning kirjastuse digitaalse õppevara lahendused on head.

Midagi enamat kui õpik

„Digipöördeks peab põhiõppevara olema kättesaadav digitaalsel kujul. Samas pole keegi kirjeldanud, missugune see digiformaat on,” ütles 2015. a ­HITSA hariduskonverentsil „NUTT tuleb peale” Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere. Mida e-õpik endast kujutab? On see internetis kättesaadav PDF-vormingus tekst? Või väljaprinditavad töölehed? Või keskkond, kus on teistsuguseid struktuurielemente kui paberõpikutes?

Esiteks peaks e-õpikut saama kasutada eri nutiseadmetega, st nii laua-, süle- kui ka tahvelarvuti ning mobiiltelefoniga. Teiseks peaks e-õpikut saama kasutada aja- ja ruumipiiranguteta ning eraldi alla laadimata. Kolmandaks võiks e-õpik kombineerida mitmeid õppematerjale, sisaldada hüperlinke ja kasutada multimeedia võimalusi, samuti peaks saama seal olevat teavet muuta ning täiendada. Kõike eespool nimetatut Mauruse e-õpikud ka pakuvad.

„Praktiline eesti keel”

Karin Kaljumägi ja Tiina Alekõrre e-õpik „Praktiline eesti keel 10. klassile” arvestab riikliku õppekava põhimõtteid, andes põhiteadmised nii suulisest esinemisest ja suhtlusest eri tüüpi olukordades, arvamus- ja tarbetekstide koostamisest, refereerimisest ja tsiteerimisest kui ka infootsingust, asetades põhirõhu kirjutamisoskuse arendamisele.

Õpik on struktureeritud osaoskuste järgi, koosnedes kolmest peatükist („Suuline esinemine ja kuulamine”, „Kirjutamine” ning „Lugemine”) ning ortograafia kordamisteemadest ja rollimängudest. Nagu õpiku koostajad on märkinud, vajab nii õpetaja kui ka õpilane praktilises töös teoreetilist tuge, mistõttu on e-õpiku maht tunduvalt suurem, kui õppekavas ette nähtud 35 tundi.

Materjal on klassikalise ja lihtsa ülesehitusega: peatükid koosnevad terviktekstist ning iga peatüki lõpus olevatest küsimustest ja/või ülesannetest. Õpitut aitavad kinnistada peatüki lõpus olevad valikvastustega testid ja 24 töölehte. E-õpik sisaldab mitmesuguseid tekstiliike: meediatekste, isiklikke ja ametikirju, ilukirjandust, erialatekste ja tekstidest lähtuvalt eri laadi ülesandeid.

Kõnelemise ja kuulamise osaoskuste lihvimisele pühendatud peatükid on läbimõeldud ülesehituse ja asjakohaste ülesannetega. Väga vajalikud on näpunäited, kuidas kirjutada nii, nagu kõneldakse. On tervitatav, et tekstiloome peatükis on autor otsustanud pühendada suurt tähelepanu tarbekirjadele, keskendudes sellistele, millega õpilane tõepoolest kokku puutub (stipendiumitaotlus, sponsorlustaotlus). Tekst avardab õpilase arusaama tarbekirjadest, näidates, et need ei pea alati olema kindlas vormis, võimalik on ka loomingulisem lähenemine: tudengineiu Maris Mäe ja vanemkonstaabel Kert Kotka 2008. a luulevormis dialoog on väga hästi leitud näide, mis õpilastes kindlasti elevust tekitab.

E-õpiku „Praktiline eesti keel” suurimaid väärtusi seisneb asjaolus, et see ühendab õpiku ja töövihiku funktsioonid, pakkudes nii teoreetilist tuge kui ka küsimusi ja ülesandeid, mis suunavad õpilast võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama. Lisaks võimaldab e-õpiku formaat õpilasel iga alapeatüki lõpus olevalt kirjaväljalt ülesannete vastused otse oma õpetajale suunata. See hõlbustab nii õpilase kui ka õpetaja tööd: ära jäävad nii töölehtede väljaprintimine kui ka nende käsitsi täitmine.

„Kirjandus ja film”

Valikkursus „Kirjandus ja film” keskendub kirjanduse ja filmi kokkupuutepunktidele ning annab põhiteadmised filmi olemusest, valmimisest, vastuvõtust ning mõjust vaatajale, asetades põhirõhu filmikeele õpetamisele. Greta Vartsi e-õpik „Kirjandus ja film” seda ka teeb.

„Kirjandus ja film” koosneb sissejuhatusest, neljast peatükist ning lisana esitatud mõistesõnastikust, mille juurde viivad põhitekstist lingid, ja õpetajajuhendist. Ka selle e-õpiku maht on õppekavas ette nähtust tunduvalt suurem. Lisades siia õppekava nõude, mille kohaselt loeb õpilane kursuse jooksul läbi vähemalt kaks kirjandusteost ja vaatab nende põhjal tehtud filme, mida tunnis ka analüüsida tuleb, peab kursust läbi viiv õpetaja kindlasti valima, milliseid e-õpiku teemasid käsitleda.

E-õpiku praktiline väärtus peitub eelkõige Balti filmi- ja meediakooli ning Viljandi kultuuriakadeemia 10. lennu näitlejate abiga valminud filmi „Elas kord” näitmaterjalis ja filmi põhjal loodud ülesannetes. Õppematerjalis on kasutatud ka muud riiklikus õppekavas soovitatud visuaalset õppematerjali, näiteks filmilõike linateose valmimise etappidest ja filmikatkendeid, mis lisavad väärtust.

Õpetajaraamat sisaldab tunnikavasid, kus on ülesandeid ja selgitusi tunniteema avardamiseks ja õpiku põhiosas olevate ülesannete täiendamiseks. Pakutud ülesanded sobivad nii rühma- kui ka individuaalseks tööks.

Muutunud õpikäsitus

Mõlemad e-õpikud võimaldavad kasutada tagurpidi ka klassiruumi meetodit, st läheneda õppimisele põhimõttel „kodus uurin, koolis arutan”. Selle õpistsenaariumi kohaselt vaatavad õpilased materjali kodus läbi ning tunniaeg jääb tekkinud küsimustele vastamiseks ja õpitu rakendamiseks.

Digihariduse üks võtmeküsimusi on edumeelne kool. Tartu Jaan Poska gümnaasiumis on lisaks kahele arvutiklassile ja kahele Windows 8.1 põhisele mobiilsele hübriidarvutiklassile kasutusel tahvelarvutid ja nutitelefonid. Juhtmevaba internetiühendus koos VOSK-i kontseptsiooniga võimaldab õpetajal jälgida õppetööd, kohe parandada ning anda tagasisidet. Tulevik on e-gümnaasium, mis võimaldab osalist või täielikku õpet internetikeskkonnas ja oma koostatud õppekava individuaalset läbimist – digigümnaasium ei tunne piire! On meeldiv tõdeda, et kirjastused pakuvad koolidele selles abikäe.

Kuhu edasi?

Järgmise sammuna võiks e-õpik pakkuda veebis täidetavaid töölehti, mille puhul õpetaja näeb, kes ja millal on ülesandeid täitnud. Lisamaterjal, st põhjalikumad tunnikavad ning metoodilised soovitused, lisatöölehed, kontrolltööd, nende vastused jms, võiks olla võrgus, kuid kaitstud õpetajaraamatu ligipääsukoodiga.

Palju räägitakse sellest, et õppimine ei peaks olema üksnes teadmiste omandamine, vaid ka osalemine. Miks ei võiks edaspidi e-õpiku valmimine olla üks lõputu protsess, kus autori loodud tuuma saavad nii õpetaja kui ka õpilased oma materjalidega täiendada?