Viie aasta eest kuulas eripedagoogikatudeng Sigrid Tenno Tartu Herbert Masingu koolis loengukursust autistlikest lastest ja mõtles salamisi: küll oleks tore tulevikus nendega töötada. Nüüd on ta samal korrusel õpetajana tagasi – kui ikka väga unistad, võib soov täide minna.
Sigrid Tenno töötee autismispektri, tundeelu ja käitumishäiretega laste õpetamisele suunatud Tartu Herbert Masingu koolis algas abiõpetajana.
„See oli hea aeg sisseelamiseks,” kõneleb Tenno. „Nägin kõrvalt, kuidas klassijuhatamine käib, milliste probleemidega tuleb toime tulla. Kui ise õpetajaks sain, oli olukord juba tuttavam.”
Tenno õpetab väikeklassis pervasiivse arenguhäirega lapsi (autiste ja Aspergeri sündroomiga) ja annab neile eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, ajalugu, inimeseõpetust.
Isegi kui kõigil on sama diagnoos, võivad nad olla täiesti erinevad, tõdeb Tenno. Ükski päev ei sarnane eelmisega, iga päev saad midagi uut teada ka nende kasvandike kohta, keda oled mitu aastat õpetanud.
„Raske oli algul see, et ei teadnud täpselt, mida pean tegema ja kus olema,” meenutab Tenno. Ülikoolist olid kaasas valdavalt teoreetilised teadmised, läbitud oli vaid vaatluspraktika. Kuid Tenno oli julge küsima nõu nii kolleegidelt ja juhtkonnalt kui ka mentorilt Ana Kontorilt.
„Olen igakülgset abi saanud, alustades sellest, kuidas klassi ees olla, milliseid materjale ja metoodikat kasutada,” lausub Tenno. „Ei kujuta ette, et poleks mentorit. Ta tuleb, vaatab tundi, hindab. Olen väga tänulik. See annab enesekindlust, et teen õiget asja.”
Noorele õpetajale on vastu tulnud ka juhtkond. Eelmisel aastal tundis Tenno, et klassi lapsed on vaimsetelt võimetelt väga erinevad ja nendega tegelemiseks jääb tal jõudu väheks. Palus endale abiõpetajat ja sai ka.
„Minu lapsed on kõik erilised, ma ei jaga neid kergeteks ja rasketeks,” räägib Tenno. „Mulle meeldivad nad väga. Nad on ausad ja siirad. Teinekord on isegi ehmatav, kui keegi tuleb ja ütleb näiteks: mis imelik pluus on sul täna seljas, see kohe üldse ei sobi.”
Autismispektrihäiretega lastel ongi hulk eripärasid: neil on raske kaaslastega suhteid luua ja nad ei oska mängu lülituda: nad ei valda strateegiaid, kuidas endast märku anda.
Treenib naljasoont
Autistidel on väga raske ka nalja mõista, aga õpetaja Tenno püüab nende naljasoont arendada. Algul said nad pahaseks, kui õpetaja nalja tegi, aga vähehaaval on hakanud aru saama. See on hästi oluline.
„Olen rahulik inimene, väga konkreetne. Kui olen lastega midagi kokku leppinud, siis pean sellest kinni,” ütleb Tenno. „Autistidele ongi väga oluline öelda kõike väga konkreetselt. Nendega ei saa olla pikka juttu – siis on suurema tõenäosusega kõik arusaadav ja lapsed peavad kinni reeglitest.”
Reeglitel ja täpsel ajakaval on suur tähtsus. Formuleeritud on klassi reeglid. Sõltuvalt nädalast tuleb erinevaid asju rõhutada. Näiteks tuli Tennol äsja tuletada teisele korrusele tikkujatele meelde reeglit: püsi oma korrusel. Vahetundi puudutav reeglistik ongi õpilastele kõige raskem, kuna selles olukorras puudub kindel struktuur.
Pidevalt tuleb õpetajal meelde tuletada ka tähtsat reeglit: tõsta kätt, kui tahad rääkida. Või siis: kuula kaaslast. „Et nad õpiks mitte ainult minu jutule reageerima, vaid ka teisi tunnis kuulama,” kommenteerib Tenno.
Õpilaste pahatahtlikkust pole Tenno kogenud. Pigem ei saa nad igast olukorrast nii aru, nagu tavaks, ja tõlgendavad omamoodi. „On olnud nurinat ja urisemist, aga kui seletad rahulikult ära, annab kõiki olukordi lahendada,” ütleb Tenno.
Erivajadustega lastega töötades on väga tähtis roll lapsevanematel. Tunneb ju vanem oma last kõige paremini, on nii-öelda spetsialist tema alal. Tenno küsibki tihti, millised reeglid on kodus, ja võtab vanemate nippe üle.
„Kui vanemaga on usaldus, austus ja koostöötahe, läheb ka lastega lihtsamalt,” ütleb Tenno. Kui mõne õpilasega on raske kontakti saavutada, uurib õpetaja vanematelt, mis lapsele meeldib ja millised on tema huvid.
Suured anded
Autistide-aspergerite seas on väga andekaid lapsi. Üks tüdruk hämmastas Tennot oma arvutamisoskusega. Ta korrutas-jagas-liitis-lahutas sama kiiresti kui õpetaja kalkulaatoriga. Tenno on kohanud ka sellist eriandekust, kus õpilane ütleb peast, mis nädalapäev oli mingil aastal teatud kuupäev. Algul kontrollis Tenno kalendrist järele, kas ikka on õige. Teine tüdruk tõlgib koomikseid mitmesse keelde. Erihuve saab õpetaja osavalt ära kasutada õppetöös, näiteks oli peast arvutamine preemiaks, kui tekstülesanded tehtud.
„Tahaks vaadata nende pea sisse: kuidas nende mõtlemine käib ja kuhu see info mahub,” mõtiskleb Tenno. Ta on ka internetist neid teemasid uurinud.
„Filmist-näitelavalt tuntud Vihmamees oli samasugune,” täheldab Tenno ja loodab äsja alanud magistriõpingutest saada selgitusi. Magistriõppes loodab ta käia praktiseerimas ka teistes koolides ning saada teoreetilist kinnitust oma katsetustele eri õpetamismeetoditega.
Nagu teisteski koolides, käivad ka Masingu lapsed koos õpetajatega õues õppimas. Enne minekut tahavad nad aga teada täpset plaani: mis kell üritus algab ja lõpeb, kas vahepeal süüakse jne. Samuti käib õpetaja Tenno oma lastega tänaval liiklust õppimas.
Kaks korda aastas külastab kooli teatritrupp. Kord ütles üks Tenno õpilane etenduse ajal üle saali: see on nii igav, millal läbi saab. „Selgitasin pärast, et nii pole viisakas,” ütleb Tenno. „Meie kooli üritused polegi pikad. Kui lapsed teavad ette, millal lõpeb, istuvad ilusti ära. Olen märganud, et olen ise ka hakanud oma asju varasemast detailsemalt läbi mõtlema.”
Tenno sõnul peab autistliku lapsega töötav õpetaja end selgesti arusaadavaks tegema, olema järjepidev ja avatud erilistele olukordadele, oskama end lapse rolli panna ja mitte ajama enda sirget joont.
„Kindlasti tahan ka kümne aasta pärast töötada autistlike lastega,” on Tenno veendunud.
Sigrid Tenno CV
Sündinud 25. jaanuaril 1989 Põlvas
Haridus
- 2016 – … Tartu ülikool, eripedagoogika ja logopeedia (magistriõpe)
- 2008–2013 Tartu ülikool, eripedagoogika
- 1996–2008 Friedebert Tuglase nimeline Ahja keskkool
Töö
- 2012– … Tartu Herbert Masingu kool
SININE
Minu klassis õpib üks kõige tähelepanelikum autistlik õpilane, kellega olen kunagi kokku puutunud. Iga kord, kui mul on seljas midagi uut, märkab ja tunnustab ta seda. Iga kord, kui meie klassi tuleb mõni õpetaja, saavad tema aksessuaarid kiita. Iga kord, kui poiss koridoris näeb, et keegi hakkab ukse juurde jõudma, teeb ta ukse lahti ja loomulikult ootab tänamist. Iga kord, kui mõni kolleeg tuleb vaatama, kuidas meil läheb, kiidab poiss tema sõrmuseid, kaelaehet, rinnaprossi. Ja loomulikult, iga kord, kui mul on seljas või küljes, midagi sinist, saan ma komplimendi osaliseks. Juhtumisi peetakse just sinist autismi värviks.
PANI AJU TÖÖLE
On üks tore pisike poiss, keda eelmisel aastal eesti keele õppimisel abistasin. Tegemist on väga hoolika ja õpihimulise poisiga, kes vajab harjutuste sooritamiseks lisaaega. Kui kevadel oli aeg teha tasemetööd, olid poiss ja mõistagi poisi ema üsna ärevil, et kuidas ja kas saab ikka tehtud. Kui muidu vajas poiss pidevat suunamist ja õpetajate abi, siis tasemetöö ajal olid lood hoopis teised. Poiss võttis pliiatsi ja hakkas kirjutama ja kirjutas ja kirjutas … Kui töö valmis ja poissi tema töö eest kiitsime, oli rõõm tema silmis tohutu. Helistasime kohe ka emale, et suurepärasest tulemusest teada anda. Poiss võttis telefoni ja kui ema oli kõnele vastanud, hüüatas ta tohutu siirusega: „Emme, ma panin enda aju tööle ja saingi tehtud!” See rõõm, mis tema lauses oli, ja tema ema tänu olid hindamatud!
Sigrid Tenno
KOMMENTAAR
Ana Kontor, Tartu Herbert Masingu kooli arendusjuht metoodika alal:
Sigrid on kena noor inimene, kellele loodus on andnud hea pedagoogilise vaistu ja tahte töötada lastega.
Õpetajana on ta sõbralik, lapsi julgustav, mõistev, vajalikul määral nõudlik. Viimane märksõna väljendub ka nõudlikkuses enda kui õpetuse individualiseerija vastu. Tunde ette valmistades püüab ta leida vastused küsimustele, kuidas jõuda õpetatavate teemadega iga lapseni, keskenduda iga lapse potentsiaalile.
Noore õpetajana tunneb ta huvi ja rakendab oskuslikult vanematelt pedagoogidelt saadud soovitusi. Iga lapse erivajadustest lähtuvalt suudab ta tundides hoida üleval häid emotsioone, luua meeldivalt rahuliku, kuid tööka õhkkonna. Lapsed hoiavad ja armastavad Sigridit.
Mul on olnud au olla Sigridile nii koolis mentor kui ka ülikoolis õppejõud. Jälle saan ma nimetada tema põhjalikkust, täpsust ja huvi lapsesõbraliku õpikäsitluse vastu. Noore inimesena on ta huvitatud kogenud õpetajate praktilistest näpunäidetest. Sigridi tugevusena rõhutan seda, et ta soovitatut ka kohe rakendab, tulemusi analüüsib ja alles seejärel lisab oma pedagoogilise tegevuse varamusse.
Oma pikaajalisest pedagoogilisest kogemusest lähtuvalt võin öelda, et Sigrid on asjalik noor õpetaja. Huvitav on jälgida kuidas kujuneb tänapäeva kooli ootustele vastav pedagoog.
Lisa kommentaar