Eesti alushariduse juhtide ühenduse avalik pöördumine haridus- ja teadusministeeriumi, kasvatusteadlaste, pedagoogide ja kõigi hariduselus kaasa mõtlevate inimeste poole

 

„Missugune põhimõte peaks meie aja kasvatuse ja hariduse aluseks olema?

Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on meil kultuuriväärtusi tulevaile põlvile edasi anda, neid meie kultuuriliste varanduste pärijateks teha.”

(Johannes Käisi kõnest „Meie sihid ja ülesanded” Võru seminari avamisel 13.03.1921)

 

Kas ja kuidas oleme edasi kandnud Johannes Käisi elutööd, pedagoogilist pärandit?

Meie väikesel rahval on olemas pedagoogika suurkuju, kelle uuenduspedagoogika süsteemi, sh arenemisõpetuse, üldõpetuse, töökooli (tänapäeval uurimuslik avastusõpe) õpilasest (lapsest) lähtuvat käsitlust ning tema välja töötatud ja praktikas katsetatud õpetajatele ja lastele suunatud õppevara teati/tunti kaugel väljaspool Eestit.

„Tähelepanu väärib asjaolu, et Johannes Käis viis oma ideed peaaegu eranditult konkreetse metoodilise tasandini, luues nende põhjal õppekirjandust. Selles suhtes on raske leida kogu maailmast analoogilist näidet, vähemasti pole keegi seda teinud sellises ulatuses. Tänapäevast sõnavara kasutades võiks Käisis näha üht oma töö juurutamise ideaalkuju.” (TLÜ teabeväravast „ Johannes Käis”)

Johannes Käisi kõne „Meie sihid ja ülesanded” Võru seminari avamisel 13. märtsil 1921 on sama aktuaalne tänapäeval – http://www.htk.tlu.ee/kais

Tänuväärt on Tallinna ülikooli poolt Johannes Käisi elutööd tutvustava teabevärava loomine ja pärandi säilitamine ülikooli juures asuvas Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis. Käisi pedagoogika praktiline rakendamine eeldab süvenemist arhiivi materjalidesse ja eelkõige materjalide avalikustamist. Inge Unt ja Ferdinand Eisen, samuti Johannes Käisi selts on teinud sisukat tööd Käisi pärandi avamises, kuid ülevaatlikku kogu Johannes Käisi elutööst veel ei ole. Võib-olla seepärast olemegi varmad võtma kasutusele nn lapsest lähtuvaid õpikäsitusi ja aktiivõppe meetodeid mujalt maailmast, et meie oma pedagoogika suurkuju Johannes Käisi elutöö on arhiivisügavuses.

Johannes Käisi peateos didaktika alal „Õpetuse alused ja teed” ei jõudnud kahjuks kunagi trükki.  See on säilinud käsikirjana Eesti kirjandusmuuseumis (koopia Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis (fond K12639, K12640)).

Austades Johannes Käisi elutööd ja väärtustades tema pedagoogilist pärandit ning selle aktuaalsust tänapäeval, ära märkides, et uuenenud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava väljatöötamisel lähtusime Käisi pedagoogilistest põhimõtetest ning mõeldes lähenevale vabariigi aastapäevale, pöördume haridus- ja teadusministeeriumi, kasvatusteadlaste, pedagoogide ja kõigi hariduselus kaasa mõtlevate inimeste poole andma oma panus Eesti Vabariik 100 tähistamisse Johannes Käisi elutöö avalikustamise ning uurimise-avastamise kaudu.

 

---

Loe ka:

Tiina Vapper „Johannes Käisi õpetust kohtab lasteaedades üha enam”