Eesti on muutumas kõrgharidust omandavatele välismaalastele järjest atraktiivsemaks sihtkohaks, kasvab ka doktorantide arv.

Välistudengite (kraadiõppurite) üldarv on tõusnud eelmise õppeaastaga võrreldes 13% – 3476 üliõpilaselt 3917-le. Siin ja edaspidi on silmas peetud ainult terveks kraadiõppeks siia õppima tulevaid tudengeid, nendele lisanduvad veel vahetusüliõpilased (nt Erasmuse programmi kaudu), kellega koos ligineb siinsete välistudengite arv juba kuuele tuhandele.

Välisüliõpilasi on ühtekokku 121 riigist, kusjuures võimsalt kõige suurem saatjariik on Soome 1366 tudengiga. Riikide arv on järjest kasvanud, aga Soome on endiselt kõige populaarsem – 35% Eesti õppivatest välistudengitest. Lisaks Soomele kuuluvad saatjariikide esikümnesse Venemaa, Nigeeria, Ukraina, Gruusia, Türgi, India, Läti, Hiina ja Ameerika Ühendriigid.

Riiki tulevate üliõpilaste kvaliteet on tõusuteel – esmakordselt on kõige suurem osakaal nendel, kes õpingute lõppedes omandavad magistrikraadi (sh 1568 neist on magistriõppes ning 286 integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes).

Sihtasutus Archimedes usub, et see näitab siiatulevate tudengite kvaliteeti – üha enam tullakse omandama magistri- ja doktorikraadi.

Magistriõppe tudengite arv – number näitab märgatavat kasvutrendi – on alates 2006/2007. õppeaastast tõusnud 133 tudengilt 1568-le ehk 1179%. Ka doktorantide arv kasvab stabiilselt – võrreldes õppeaastaga 2006/2007 on see number kasvanud 365%.

Kui rakenduskõrgharidust ja doktorikraadi omandavate välistudengite osakaal on üsna stabiilne, siis bakalaureusetudengite osakaal on kahanemas ning magistrikraadi omandavate tudengite oma jõudsalt kasvamas. Naiste osakaal välistudengite hulgas on 43%, mehi on 57%.

Eelmise õppeaastaga võrreldes näitas märgatavat kasvu huvi loodusteaduste, matemaatika ja statistika vastu – välistudengite arv selles õppevaldkonnas kasvas 83%. Endiselt on populaarne õppida ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas.