10. ja 11. novembril Tartu ülikoolis toimuval Eesti akadeemilise usundiloo seltsi konverentsil „Religion and Nation(alism): Entanglements, Tensions, Conflicts” kohtuvad 17 riigi religiooni- ja ühiskonnauurijad.
Konverentsil vaadeldakse uskude ja usundite rahvuslikku konsolideerumist loovat poolt, sellega seotud probleeme ning selle väljendusi tänapäeval. TÜ võrdleva poliitika lektori ja konverentsi ühe kaaskorraldaja Alar Kilbi sõnul on religiooni ja rahvusluse seosed tänapäeval lihtsalt tuvastatavad ja samas väga mitmepalgelised. „Üldistatult võib väita, et kõik võimalikud suhete vormid on täna võimalikud. Nähtuse paremaks mõistmiseks on vaja teemat uurida konkreetsemalt ja mitmetahulisemalt, eristades religiooni alaliike ja avaldumisvorme, konfliktide liike (nt relva-, rahvus-, väärtus- või moraalikonfliktid), positiivseid ja negatiivseid seoseid usulise ja poliitiliste toimijate ja ideoloogiate vahel konkreetses ajalis-kultuurilises kontekstis,” rääkis Kilp konverentsi temaatika olulisusest.
Konverentsi plenaaresinejad on Bostoni ülikooli religiooniteaduse ja antropoloogia professor Frank J. Korom, kes oma ettekandes käsitleb religioosset natsionalismi Indias ja Serbias, ning Kaunase Vytautas Magnuse ülikooli sotsioloogia osakonna juhataja dotsent Milda Ališauskienė, kelle ettekanne keskendub religiooni ja rahvusluse vahekorrale Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Konverentsi korraldavad Eesti akadeemiline usundiloo selts (EAUS) ja Tartu ülikool koostöös Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu Nefa rühmaga.

Konverentsi kava on nähtav EAUS-i koduleheküljel.