Eesti lapsed hakkavad digivahendeid kasutama vara, pooled juba enne kuueaastaseks saamist, selgus PISA 2012. aasta uuringust. Ka näitas uuring, et meie 15-aastased on juhtival kohal suhtluskeskkondade kasutamises (89% õpilastest) ja internetis surfamises (95%).

Ainetestide tulemustega olid edetabeli tipus Korea, Šanghai, Hongkongi, Jaapani õpilased, kes kasutavad koolis arvuteid kõige vähem. Üllatuslikult selguski, et kõige paremad olid nende riikide tulemused, kus kasutati arvutit mõõdukalt, ning kõige kehvemad seal, kus arvutit üldse ei kasutata või kasutatakse väga palju. Detsembris, kui avalikustatakse 2015. aasta PISA testi tulemused, selgub, mis on kolme aastaga muutunud.

Digiajastu väljakutsete üle arutleti ka 14. oktoobril Tartus toimunud rahvusvahelisel Waldorf-koolide ja -lasteaedade konverentsil. Waldorf-pedagoogika jätab digivahendid ­6.–7. klassini kõrvale ning arendab selle eani lapse tunnetuslikke, kehalisi ja sotsiaalseid oskusi. Riiklikus õppekavas on digipädevus üks kaheksast elukestva õppe üldpädevusest. Valdkonna olulisusest hoolimata selle mõjude kohta terviklikke uuringuid tehtud pole. Seda suurem oli huvi teada saada, kuidas suhtuvad digivahendite kasutamisse koolis õpilased ise. Ühes Eesti koolis viidi tänavu sel teemal läbi küsitlus ja kuigi selle põhjal üldistusi teha ei saa, annab see noorte hoiakutest siiski aimu.

Sellega, et digitehnoloogia seadmetest on õppetöös on kasu, nõustus 95% õpilastest. Sellest hoolimata meeldib 91%-le neist käsitsi konspekteerida. Pooled õpilastest leidsid, et digiõpet kasutatakse tunnis piisavalt, pooled soovivad, et seda oleks rohkem. Õpilased tõid välja ka digiõppe head ja vead. ­Eelistena nimetati, et digivahenditega saab muuta tunnid huvitavamaks ja mitmekesisemaks, õppematerjale pidevalt täiendada-värskendada ning koolikotid muutuvad kergemaks. Samuti annab arvutiga kirjutamine aja ja paberi kokkuhoidu, mis säästab keskkonda.

Puudustena nähti, et noored kasutavad niigi liiga palju digiseadmeid, mis ei ole tervisele kasulik ning mõjutab halvasti ka sotsiaalseid ja eneseväljendusoskusi. Toodi välja, et suurem osa õpilasi kasutab digivahendeid koolis pigem mängimiseks ja sotsiaalmeedias suhtlemiseks ning õppimise kasutegur on väike. Samuti leiti, et algklassides ei peaks digiõpet kasutama samas mahus ja vormis kui gümnaasiumiastmes.

Lasteaiaealistest küsitluses juttu polnud, kuid kui keegi paneks minu keerulise valiku ette, kas võtta lasteaeda tööle haridustehnoloog või muusikaõpetaja, valiksin viimase.