Tallinna Meelespea lasteaia tunnustuste hulk on muljetavaldav: parim tervist edendav lasteaed 2010, parima eritoitlustamisega lasteaed 2012, aasta hoolekogu 2013, kolmas koht parima lõimimisprojekti konkursil 2014, kolmas koht turvalise lasteaia konkursil 2015, parim koostööprojekt 2015, lisaks hulk eripreemiaid.

Tänavu lisandus sellesse ritta aasta õppeasutuse 2016 juhi tiitel. Kristina Märks on juhtinud Meelespea lasteaeda, kus on 13 rühma, 275 last ja 50 töötajat, 2009. aastast. Preemiale esitasid ta lapsevanemad.

Kristina Märks unistas lapsena lasteaiaõpetaja ametist. „Läksin ülikooli õppima eesti keele kui teise keele õpetajaks, aga tänu oma lapsele sattusin tööle lasteaeda. Pärast teise lapse sündi lõpetasin Tallinna tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistriõppe ning õppisin samal ajal Tallinna ülikoolis lasteaia majandamist ja juhtimist. Lõpuks, kui minust sai lasteaia direktor, läkski kõiki neid oskusi vaja. Kasu on olnud mitte ainult majandusharidusest, vaid ka eesti keele õpetaja erialast, sest lasteaias on vene kodukeelega laste kõrval ka ­Iirimaalt, Itaaliast, Inglismaalt ja mujalt tagasi tulnud perede lapsi, kelle keeletaust on teistsugune kui Eestis elanul.”

Esmatähtsaks oma töös peab direktor laste ja lasteaiatöötajate heaolu. „Lasteaed on loodud laste jaoks, neil peab siin olema hea ja nad peavad saama kooliks hea ettevalmistuse. Ka õpetajad ja töötajad olen püüdnud leida sellised, kelle silmad säravad. Meie majja on viimasel ajal tööle tulnud andekaid noori, kes usuvad sellesse, et lasteaiaõpetaja amet on väga võimalusterohke. Ette on antud õppekava ja pädevused, mida lapsed peavad aasta lõpuks omandama, aga kuidas õpetaja selleni jõuab, sõltub temast endast. Kõige tähtsam on uskuda, et teed õiget asja.”

Igal hommikul püüab direktor käia läbi kõik 13 rühma, et öelda tere hommikust, vaid mõni üksik päev on vahele jäänud „Olen loomult suhtleja ja usaldan oma inimesi. Kõik olulised asjad arutame kolleegidega läbi ja häid mõtteid võtan alati arvesse.”

Robootikaring ja kunstitunnid

Eri valdkondadega tegelemiseks on loodud kuus töörühma. Õppekasvatustöö rühmas arutatakse õppetöösse puutuvaid küsimusi. Lasteaias on kasutusel elemente Montessori, hea alguse, kiusamise vaba lasteaia, Persona Dollsi ja teistest metoodikatest, samuti tutvustatakse lastele digimaailma ja töötab robootikaring. „Arutame läbi, milliseid üritusi ja ettevõtmisi ühe või teise teema raames lastele teha, milliseid õppevahendeid luua, millist tuge ja koolitusi vajavad õpetajad,” selgitab direktor. „Lasteaia väärtusi kokku leppides kaasasime sellesse kogu lasteaiapere. Õpetajad arutasid väärtuste üle lastega hommikuringides ja oma arvamuse ütlesid ka lapsevanemad. Meie lasteaia põhiväärtused on tervis, hoolivus, sallivus, loovus ja austus, sealhulgas austus iseenda vastu. Austus enda ja teiste vastu ongi hea koostöö peamine eeldus.”

Tihe koostöö on lasteaial naabruses asuva Tallinna Õismäe gümnaasiumiga. See ei puuduta ainult kooliminevaid lapsi, vaid on palju laiem. Kooliõpilased on võtnud Tallinna loomaaias enda hoolde ühe kaku, kelle kohta nad koostasid tunnis referaate ja esitlusi ning käisid neid ette kandmas lasteaialastele, kes just õppisid lindude teemat. Tore projekt lõppes kakuteemalise näitusega loomaaias, kus olid väljas nii lasteaia- kui ka koolilaste joonistused, uurimistööd, plakatid. Sellistel tähtsatel päevadel nagu õpetajate päev, lasteaia sünnipäev ja iga­kevadine Meelespea lasteaia tänuüritus on gümnaasiumiõpilased käinud lasteaias mudilaste lõunaund valvamas, et kogu personal saaks pidulikul sündmusel osaleda. Kooliga kahepeale on lasteaial ka kunsti- ja keraamikatöökoda ning kunstiõpetaja. Nimelt sai kool endale saviahju, mille jaoks polnud koolimajas ruumi. Lasteaias aga seisab basseiniruum tühi. Nüüd toimuvad seal hommikuti kunstitunnid lasteaialastele, lõuna ajal koolilastele ja õhtuti kunstiring nii lastele kui ka lapsevanematele.

Esmaabikoolitus ja projektitöö

Meelespea lasteaed on tervist edendav lasteaed, kus tegutseb ka tervise töörühm. Lasteaias töötavad kõrgharidusega liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, eripedagoog, logopeed. Kaksteist aastat tagasi alustas just Meelespea lasteaed esimese lasteaiana Tallinnas esmaabikoolitustega lastele. „Alates neljandast eluaastast õpivad meie lapsed esmaabivõtteid, mille taga on suur väärtusõpetus,” räägib direktor. „Õpetame, et igal elusolendil on üksainus väärtuslik elu, ja jagame teadmisi selle kohta, kuidas õnnetusi ära hoida, appi hüüda ja abi kutsuda, kui sõber on hädas.”

Lasteaias on palju noori õpetajaid, kes valdavad võõrkeeli ja tahavad suhelda kolleegidega mujalt, mistõttu lasteaed osaleb üha enam rahvusvahelistes projektides. Projektitööd koordineeribki projekti töörühm. „Paar nädalat tagasi olid meil külalised Itaaliast, Norrast, Poolast ja Rootsist, kellega jagasime kogemusi ja õppisime vastastikku,” jutustab direktor. „Meeldiv oli kuulda, et meilt on palju õppida, tagasiside oli suurepärane. Huvitav on teada saada, mida mujal tehakse, aga me ei tohi unustada, et meie oma alusharidus on väga tugeval järjel ja meil on, mida teistega jagada.” Kristina Märks hindabki välisprojektide puhul kõige rohkem seda, et õpetajad kuulevad, et nad teevad suurepärast tööd. „Seda on vaja, sest eestlastena ei oska me üksteist kiita, rohkem märkame seda, mis on halvasti. Südamega tehtud tööd peetakse loomulikuks, mis ei väärigi tihti tähelepanu. Et meie õpetajad teevad head tööd, näitab kas või see, et meie lasteaeda tuuakse lapsi igast linnaosast – teatakse, et siin on tore.”

Loogikamängud ja arengukava

„Et lapsed veedavad pika päeva lasteaias, püüame siinset keskkonda pidevalt mõnusamaks muuta,” kõneleb Kristina Märks. „Mängukeskkonna töörühm pakub igal aastal välja uue teema. Selle aasta teema on loogilise ja loova mõtlemise arendamine male, kabe ja teiste loogikamängude abil. Eelmisel aastal pöörasime tähelepanu teatri- ja loovkeskustele. Iga rühm sai endale teatrisirmi ning emad valmistasid nukke. Ühes rühmas valmistati 24 nukku puulusikatest, teises tehti kinnastest käpiknukud, mis on laste lemmikud. Teatrit tehes areneb lapse kõne, näitlemisoskus, esinemisjulgus.”

Direktor meenutab, et üle-eelmisel aastal loodi igasse rühma puhkepesad, kus laps saab soovi korral omaette olla. Lahendusi oli taas 13 nagu rühmigi, kõik omamoodi. Ühte rühma kerkis väike mängumaja, teise paigutati kookonpesa, kolmandasse kott-tool, millel istudes saab, kõrvaklapid peas, rahustavat muusikat või muinasjuttu kuulata.

Dokumenteerimine, arengukavade koostamine ja sisehindamise raportite kirjutamine on mahukas ja aeganõudev töö, mida direktor ei tee üksinda, vaid sisehindamise töörühma kuuluvate õpetajate abiga. „Tänu sellele kogemusele on õpetajad hakanud minu tööd paremini mõistma,” räägib Kristina Märks. „Lihtne on öelda, et minu rühmas ei ole seda, toda ja kolmandat. Juht peab nägema 13 rühmale lisaks tervet maja, mis saab varsti 40-aastaseks. Kui katus jookseb läbi või on vaja välja vahetada elektrijuhtmed, võtab see suure osa eelarvest. Kui parandada natuke siit, natuke sealt, ei jõua kuhugi. Majanduslikult on õigem igal aastal üks rühm täiesti korda teha – vahetada välja kommunikatsioonid, remontida ruumid, osta nüüdisaegsed valgustid ja selline mööbel, et saaks laudu reguleerida vastavalt lapse kasvule. Lapsed lähevad sõimest aiarühma, kus nad on kooliminekuni, mida lapsevanemad väga hindavad. Pere, kes toob lasteaeda oma esimese lapse, otsustab peamiselt välise mulje järgi. Kes toob teise lapse, hakkab väärtustama tõsiasja, et siin on kvalifitseeritud õpetajad ja tore keskkond. Sel aastal tegime järgmise kuue aasta arengukava, kus renoveerimist ootab ka bassein. Leian, et lapsed peavad oskama ujuda. Esiteks selleks, et uppumissurmasid ennetada, teiseks, et nad oleksid terved ja sportlikud.”

Koduleht ja heategevuslaadad

Lasteaia kodulehe töörühma kuuluvad kõik õpetajad. Kuna koduleht loob lasteaiast esimese pildi, ärgitab direktor õpetajaid jagama seal infot, mida rühmades tehakse. Õpetajad on öelnud, et tänu sellele on elu läinud põnevamaks ja tekkinud isegi väike konkurents. Kui üks rühm on mõnes toredas kohas käinud, tahab ka teine rühm sinna minna ja laste elu muutub huvitavamaks.

Direktor kiidab lasteaia hoolekogu, kellega arutatakse läbi kõik olulised küsimused, sealhulgas vähekindlustatud laste toidu- ja kohatasu soodustused. Sel aastal on lasteaias 21 abi vajavat last. Hoolekogu ettepanekul sündiski Tallinna Meelespea lasteaia heategevuslik fond, kuhu lasteaia traditsioonilisel sügis-, jõulu- ja kevadlaadal raha kogutakse. „Sellest fondist tasume iga vähekindlustatud lapse ühe huviringi eest, mis lasteaias toimub ja kus ta tahab käia,” selgitab Kristina Märks ning lisab, et heategevuslaadad on saanud omamoodi õppe-kasvatustöö osaks. „Vanemad toovad laadale head-paremat, alustades hoidistest ja köögiviljadest ning lõpetades isetehtud vorstide ja kodus küpsetatud leivaga. Seda kõike müüvad lapsed, aga mitte raha eest. Meil on valuutavahetuspunkt, kus vahetame raha tammetõrude ja kastanite vastu. Tähtis on, et lapsed saaksid müües harjutada suhtlemist ja arvutamist. Eriti populaarne üritus on jõululaat, kuhu tullakse kogu perega ning võetakse sõpru ja tuttavaidki kaasa.”

Hea meel on Kristina Märksil selle üle, et majas valitseb sõbralik ja rõõmus õhkkond. Iga õppeaasta lõpeb kevadel teatrinädalaga, kus esinevad kõik rühmad, teiste seas õpetajate teatritrupp. „Oleme nagu suur pere, keda liidavad ühine töö ja ühised ettevõtmised,” räägib Kristina Märks. „Olen kõigile oma töötajatele ja lapsevanematele öelnud, et kui kellelgi on muresid või rõõme, tuleksid nad ja jagaksid neid. Püüan olla hea kuulaja ja võtta arvesse kõiki häid mõtteid. Igaüks meist on oma alal andekas. Mida rohkemate arvamustega juht arvestab, seda õigemad on otsused.”