Kellel on huvi kooliolümpiamängude korraldamise vastu, on oodatud osa võtma Eesti olümpiaakadeemia korraldatavast iga-aastasest kooliolümpiamängude projektide konkursist, millest osa võtnud parimad projektid saavad Eesti olümpiaakadeemialt ka rahatoetust. Projektikonkursi tingimustega saab lähemalt tutvuda meie kodulehel.

Tänavu püstitati kooliolümpiamängudest osavõtjate rekord: Eesti olümpiaakadeemia egiidi all korraldatud 31 kooliolümpiamängudega oli kaasatud 121 kooli ja lasteaeda 12 maakonnast, kokku üle 16 000 õpilase.

Mis teeb kooliolümpiamängude korraldamise atraktiivseks, hoolimata sellest, et tegemist on tõsiselt suure ettevõtmisega, millega kaasneb uskumatult palju närvesöövat, pealegi vabatahtlikku lisatööd? Toon välja mõned projektijuhtide antud vastused.

• Kooliolümpiamängud pakuvad mitmeid võimalusi õppeainete lõiminguks, käsitledes olümpiatemaatikat ainetundides (ajalugu, geograafia, võõrkeel), korraldades konkursse (sporditeemalisi joonistus- ja luulevõistlusi, sporditeemalisi laulude konkursse), õppides kreeka tähestikku ja keelt, kirjutades vahvaid fännikirju olümpiavõitjatele, õmmeldes ilusaid siidist riigilippe, kujundades diplomite ja medalite kavandeid, valmistades auhindu ja meeneid, valmistades spordivahendeid, püstitades olümpiakülasid, lumelinnu või ehitades koguni olümpiarajatisi (staadionide tulealused, uisuväljakud).
• Kooliolümpiamängude idee on edukalt rakendatav õpilaste projekti- või loovtööde läbiviimseks (Vändra gümnaasium, Läänemaa ühisgümnaasium, Oru kool). Nii saavad õpilased väärtusliku projekti kirjutamise, sündmuse korraldamise, esinemise ning eelarve raames tegutsemise kogemuse. Kooliolümpiamängude korraldamine on üks moodus pakkuda lastele eduelamuse võimalusi, ergutada omaalgatust ja arendada rühmatöö oskusi ning projekti lõppedes tunda rõõmu, rahulolu ja head enesetunnet.
• Kooliolümpiamängude spordivõistluste planeerimine ja läbiviimine annab väga hea võimaluse meeskonna loovuse ja fantaasia rakendamiseks vastavalt oma kooli võimalustele. Näiteks võib kooliolümpiamängude spordialad siduda kodukoha väärtuste ja kultuuriga (mini-Lurichi võistlused Väike-Maarja gümnaasiumis, Setomaa vägilase ja nooriku võistlused Värska gümnaasiumis) või kooliolümpiamängude temaatikaga (sigade ajamine, ussinahast pugemine, ketramine, vokiratta tõstmine, teomehe eksam kodutütarde rahvuslikel kooliolümpiamängudel; ufode teatevõistlus, autovedamine, mobiiltelefonide täpsusvisked Läänemaa ühisgümnaasiumi Tuleviku olümpiamängudel; laste ja lastevanemate ühised meeskonnamängud Põlva põhikooli väärtuspõhistel kooliolümpiamängudel). Osavõtjad on kõige atraktiivsemateks spordialadeks tunnistanud sallivuse salli kudumise (Tartu Mart Reiniku Kool), bamperpallide jalgpall (Vändra gümnaasium), köievedu (Narva Soldino gümnaasium), purjetamine ja lastevanemate võistlused (Tartu lasteaed Helika), kõige sportlikuma õpetaja konkurss (Oru kool).
• Kooliolümpiamängudest saavad osa võtta kõik õpilased, hoolimata oma huvidest ja kehalistest võimetest. Kes ei küüni auhinnani kooli valitud mitmekülgsetel ja mittetraditsioonilistel spordivõistlustel, võib pälvida tunnustust olümpiaharidusperioodil korraldavate stendide koostamise, medalite kujundamise või näiteks olümpiariikide toitude valmistamise võistlusel.
• Kooliolümpiamänge korraldades tiheneb õpetajate ja kooli juhtkonna koostöö ning paranevad kontaktid õpilaste, õpetajate ja lastevanematega. Lisaks aitab kooliolümpiamängude läbiviimine parandada õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate meeskonnatööd ning suurendada ühtekuuluvustunnet. Kokkuvõttes pakub kooliolümpiamängudel osalemine hulgaliselt häid emotsioone terve koolipere ühisest ettevõtmisest.

Suur tänu Eesti kultuurkapitalile ning kõikidele õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, lastevanematele ja sponsoritele, keda on ühendanud veendumus olümpiatunde tekitamise vajalikkusest, soov pakkuda õpilastele ühistegemise võimalust ja usk, et niisugune spordipidu aitab luua ja süvendada oma kooli tunnet, ning kes seetõttu on aidanud korraldada oma kooli olümpiamänge!