Uuest aastast kehtima hakkava seaduse järgi saab erakoole asutada ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Ehkki ka seni on erakoole asutatud kohaliku omavalitsusega konsulteerides ja koostööd tehes, on avaldatud ka kartust, et kohalik omavalitsus suhtub erakooli vaenulikult. Ilmselt on siin oma osa viimasel paaril aastal erakoolide rahastamise teemal peetud teravatel debattidel, kus värve kokku ei hoitud. Missugused on omavalitsuste ja erakoolide suhted tegelikult? Haridus- ja teadusministeerium palus teemat kommenteerida viiel erakoolil ja kohalikul omavalitsusel.
Üks koolivõrk – erinevad vormid
Tartu oli esimene omavalitsus, kes õpilastele parema hariduse ja õpetajatele paremate töötingimuste tagamiseks korrastas vabatahtlikult linna koolivõrgu. Seejuures armastatakse rääkida peamiselt n-ö puhaste gümnaasiumide ja põhikoolide loomisest, ent üks osa oli ka riigi- ja erakoolide kaasamine linna üldharidusvõrku.
Praeguseks on Tartu oma teed liikunud kolm aastat, mis on väga lühike aeg põhjapanevate järelduste tegemiseks, mida mõned kriitikud meilt juba nõuavad. Rääkinud aga gümnasistide ja põhikooliõpilastega ning neile tarkusi jagavate õpetajatega, on selge, et oleme õigel rajal.
Usume, et paari-kolme aasta pärast on selgelt näha kõik tulemused, mis koolivõrgu korrastamine on kaasa toonud. Olgu selleks suurem valikuvabadus ja parem ülikooliks ettevalmistus gümnasistidel või hästi korrastatud ning ühtlaselt tugevad põhikoolid, kus esimestesse klassidesse katseid ei korraldata.
Erakoolid toovad valikuvabaduse
Tartu linn on eraõppeasutusi mitmel moel toetanud aastakümneid. Olgu siis soodsalt koolihooneid rentides, aja jooksul üha suuremas osas tegevuskulusid kattes või lapsi-õpetajaid projektidesse kaasates. Suurima hoo on ühistegevus sisse saanud alushariduse vallas.
Pole uudis, et aastaid valitses linnas krooniline lasteaiakohtade puudus. Üheksa aastat tagasi alustatud linna ja erasektori koostöö on praeguseks jõudnud punkti, kus iga tartlane võib olla kindel, et tema laps enam järjekorras ootama ei pea. Lasteaiakoht on kõigile tagatud ja seda ühtse tasuga.
Praegu õpib Tartu 9350 põhikoolilapsest 1100 ehk ca tosin protsenti erakoolis, kuid lähiaastatel erakoolide õpilaste arv kindlasti kasvab. Igal juhul on erakoolide olemasolu suureks abiks põhikoolikohtade loomisel ning aitab välistada ülisuurte klasside või teise vahetuse teket linna koolivõrgus.
Märkimata ei saa jätta, et paljuski annavad erakoolid lapsevanematele valikuvabaduse ka eri haridusmetoodikate või maailmavaate järgi kooli valiku võtmes. Räägime siin Waldorfi pedagoogikast, kristlikust või rahvusvahelisest haridusest. Peab märkima, et väike konkurentsimoment on edasiviiv jõud, seda nii linna- kui ka erakoolidele. Jagatud parimaid kogemusi võetakse aktiivselt üle ja rakendatakse.
Linn sõnapidaja partnerina
Erakoolidele on Tartu linn olnud ikka sõnapidaja partner. Tegevuskulude katmises osalemine vormistati juba sel suvel linnavolikogu määrusena. Peamine põhimõte on koolide võrdne kohtlemine, mistõttu Tartu tasub oma eelarvest osaliselt ka erakoolide tegevuskulud. Täpsemalt selle osa, mis jääb riigi poolt kolmeks aastaks kehtestatud toetussumma ja tegevuskulude piirmäärade vahele.
Kuigi erakoolide toetamine viiakse Tartus kolme aastaga samale tasemele munitsipaalkoolide õppekoha maksumusega ning erakoolide õppemaksud võivad seetõttu pisut suureneda, loob see vähemalt kuni aastani 2020 kindlustunde erakoolides käivatele lastele, nende vanematele ja ka koolidele.
Erakoolid vajavad aga kindlust ja stabiilset rahastamist pikemaks ajaks kui kolm aastat. Seetõttu on väga oluline jätkata riigi, omavalitsuste ja erakoolide dialoogi arutamaks, mis saab edasi. Koostöötahe võib olla suur, kuid kui omavalitsuste tulubaas ei tule üha suurenevatele kohustustele järele, võivad ka kõige paremad kavatsused jääda realiseerimata.
Probleeme erakoolide rahastamise teemal on teisigi, ent senine kogemus on julgustav – varem või hiljem jõutakse ka kõige raskemates küsimustes kompromissile.
Soovitame teistelgi omavalitsustel ja erakoolidel lähtuda Tartus saavutatud kokkulepetest ning minna koostöiselt edasi. Mitmed omavalitsused (näiteks Pärnu) on seda teed juba läinud ja see teeb vaid rõõmu.
Riho Raave, Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
Urmo Uiboleht, Tartu erakooli nõukogu esimees
Koostöös linnaga pakub Rakvere eragümnaasium õppemaksuta õpet
Rakvere linnas tegutseb kaks erakooli, mis mõlemad on meie koolivõrgu osa ja loodetavasti jäävad selleks pikemaks ajaks.
Linnas on viimastel aastakümnetel koolivõrku mitu korda ümber kujundatud. Koole on avatud, suletud ja liidetud. Esimene erakool alustas 26 aastat tagasi grupi lapsevanemate algatusel ning on kasvanud muutlikes ühiskondlikes oludes enam kui 300 õpilasega Rakvere eragümnaasiumiks. See kool sündis ajal, mil laste arv kasvas ning lapsevanemad otsisid Nõukogude pärandiga haridussüsteemile alternatiive.
Linn on olnud uutele algatustele avatud ja kujundanud võimaluste piires oma koolivõrku nii, et koostööst ja arengust võidaksid kõik. Nii on erakoolid andnud nende aastate jooksul lapsevanematele võimaluse valida oma lapsele sobiv koolitüüp.
Rakvere eragümnaasium on üks väheseid erakoole, kus puudub õppemaks. See on suurepärane näide sellest, et erakool suudab pakkuda alternatiivi rahastatuna samadel alustel nagu munitsipaalkoolid. Eraharidus on meil kättesaadav kõigile soovijatele, sõltumata perekonna majanduslikust seisust. Lapsevanemate soovi pakkuda oma lastele riiklikust õppekavast lähtuvat haridust, mida antakse teistsuguseid meetodeid kasutades, kinnitab eragümnaasiumi pidevalt kasvav õpilaste arv.
Aeg on aluspõhimõtted kirja panna
Rakvere linnal pole erakoolidega konkreetset lepingut, kuna senini on koostöö sujunud kenasti: eraharidus on täiendanud linna haridussüsteemi ning paigutunud sinna orgaaniliselt. Kindluse ja selguse huvides on praegu paras aeg aluspõhimõtted kirja panna. Need võiks töötada välja koostöös meie erakoolidega.
Linna seisukohast on väga oluline, et võimalikud eraalgatused haridusmaastikul oleksid kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. On ilmselge, et kui linn või vald on kavandanud oma eelarvet ja plaane pikemas perspektiivis, pole üleöö tekkinud erakoolil põhjust eeldada, et hetkega kõik olemasolevad kavad segi lüüakse.
Kui palju peaks avalikust rahast rahastama tasulist haridust?
Koolimajadesse investeerides planeeritakse optimaalset majandamist ja arvestatakse õppijate arvuga. Seetõttu mõjutab iga eraalgatuslikult loodud koolikoht kogu piirkonna võrgustikku. Põhimõttelisem on küsimus, kas ja kui palju peaks avalikust rahast finantseerima haridust, mis pole majanduslikel põhjustel kõikidele kättesaadav.
Teine küsimus on koostöö erakoolidega põhjustel, mis tulenevad osa laste erivajadustest. Hariduslike erivajadustega laste õppimist erakoolides üle Eesti on Rakvere linn vajadusel toetanud täpselt nii palju, et see oleks perekonnale kättesaadav, ja eesmärgiga, et laps saaks parima võimaliku oma hariduslikuks toimetulekuks.
Rakvere linnal on eesmärk toetada haridusasutuste ning -võimaluste võrgustikuga iga lapse ja noore vajadusi tervikliku isiksuse kujunemisel huvidest ja võimetest lähtuvalt. Kui erakooli loojatel on sarnased eesmärgid, otsime omavalitsusena võimalusi koostööks, pidades silmas võrdselt kõikide laste huvisid, kes õpivad linna koolides.
Anne Nõgu, Rakvere eragümnaasiumi asutaja ja direktor
Kairit Pihlak, Rakvere abilinnapea
Pärnu toetas oma erakoole ka enne 2011. aastat
Pärnu linn usaldab tugevate ja omanäoliste munitsipaalkoolide kõrval ka eraalgatuslikke üldhariduskoole. Valikute mitmekesisus on lapsevanematele ja õpilastele oluline lisaväärtus.
Sellel õppeaastal on Pärnu kolmes erakoolis – Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis, Pärnu Waldorf-koolis ja Pärnu vabakoolis – kokku 610 õpilast, mis on 12% kõigist linna üldhariduskoolides statsionaarõppes õppijatest. Eraüldhariduskoolid on osa Pärnu linna koolivõrgust. Linnavolikogus heaks kiidetud määrus ühtlustab linna üldhariduskoolide toetamise, olenemata omandivormist.
Linn toetas erakoole ka enne 2011. aastat
Enne 2011. aasta seadusemuudatust kompenseeris linn erakoolidele õpilaste tegevuskulu 90% ulatuses Pärnu munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskoha maksumusest. Raha maksti kõikide erakoolis õppivate õpilaste eest, sõltumata sellest, millisesse omavalitsusse nad sisse on kirjutatud.
Näiteks aastal 2010 oli Sütevaka gümnaasiumi õppemaks 700 krooni kuus, mis on tänases arvestuses ca 45 eurot. Eelmisel aastal oli õppetasu 57 eurot. Nende viie aasta jooksul tõusis õppemaks kokku 13 eurot ehk umbkaudu 29%. Sütevakas makstakse õppemaksu kümme kuud septembrist juunini. Vanematega sõlmitud lepingutes on sätestatud, et õppemaks võib kahe õppeaasta vahel tõusta maksimaalselt 10%.
2017. aastast toetamine omavalitsustele taas vabatahtlik
Järgmise aasta alguses jõustuvate erakooliseaduse muudatustega tehakse erakoolide toetamine omavalitsustele taas vabatahtlikuks. Lisaks eraldatakse aastatel 2017–2019 riigieelarvest toetust erakoolide tegevuskulude katmiseks 75% ulatuses erakooli asukoha kohaliku omavalitsuse õppekoha tegevuskulu keskmisest maksumusest 2016. aasta seisuga. Käesoleval aastal on Pärnu linna munitsipaalkoolide prognoositav keskmine õpilaskoha kuumaksumus 65 eurot, millest 75% tähendaks Pärnu linna erakoolidele 48,75-eurost toetust lapse kohta kuus.
Toetuse vähenemine toob erakoolidele kaasa õppemaksu olulise tõusu. Õppemaksu saavad erakoolid tõsta vaid õppeaasta vahetudes ning pikema etteteatamisega. Kuna pole selge, kas ja millisel määral jätkab riik erakoolide toetamist aastal 2020, ja arvestades käimasolevat Pärnu koolide ühinemisprotsessi, vaatab linn järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks kehtestatud erakoolide toetamistingimused tulevikus uuesti üle. Samas arvestatakse, et Pärnu linna erakoolid on jätkuvalt linna haridusvõrgu osa.
Jane Mets, Pärnu abilinnapea
Andres Laanemets, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor
Leiutajate külakooli loomise ja toimimise lugu
Rõuge vallas Sänna külas töötab erakoolina Leiutajate külakool, mille lugu algas aastal 2013, kui väike hulk peresid Rõuge valla piiril leidis, et peagi seisab nende lastel ees koolitee. Lähim kool oli vähem kui kümne kilomeetri kaugusel asuv Rõuge põhikool, kus on igati eeskujulikud õpitingimused.
Lapsevanemad kohtusid ka tulevaste klassiõpetajatega ja kõik oli juba minemas tavapärast rada, kuni nad sattusid külla Rosma koolile Põlva külje all. Lapsevanemad osalesid tundides ja see kõik jättis neile väga sümpaatse mulje. Ka kogukond, kes kooli eest hoolt kandis, tundus eriliselt tore ja ühes hingamises kulgevat. Lapsevanemad tundsid, et sellist kooli soovivad nad ka oma lastele.
Rosmale oli aga 40 kilomeetrit maad. Lapsevanemad pidid tõdema, et transpordile kuluva rahasumma eest saaks juba eraõpetaja palgata. Tolleks ajaks oli Sänna kultuurimõis koostöös vallaga arendatud nii kaugele, et seal olid remonditud saalid, puutöökoda, keraamikaklass, raamatukogu ja palju muud, mida saanuks ka kooli tarbeks kasutada. Lapsevanemad viisid asjaolud kokku ja leidsid, et erakooli asutamine on igati põhjendatud. Järgnes aastake dokumentidega tegelemist ja kool oligi asutatud!
Kogu selle aja, mis idee oma koolist küpses ja arenes, tundsid lapsevanemad Rõuge valla toetust ja mõistmist − rikastab uus kool ju kohalikku haridusmaastikku ning võib juhtuda, et siia kanti kolib uusi noori peresid, kes omanäolise kooliga liituda soovivad. Nüüdseks on kool tegutsenud 2,5 aastat ja nimekirjas on 14 last. Kool tegutseb esimeses ja teises kooliastmes. Sänna piirkonda on kolinud uusi lasterikkaid peresid ja lapsevanemad on asutamas lastehoidu, et võtta vastu ka koolilaste väiksemad õed-vennad.
Muutunud erakooli seadus võib tähendada teatavat ebakindlust käimasoleva haldusreformi raames, kus peame tõdema, et koostööpartnerid – kohalikud omavalitsused – muutuvad. Kindlust kooli tulevikule lisab tõsiasi, et kooli arendamine sisaldub Rõuge valla arengukavas 2015−2025 ning meie piirkonnas liitumisläbirääkimisi pidavad vallad on oluliseks pidanud praegu valla territooriumil tegutsevate erakoolide tegevuse jätkuvat toetamist. Vähem oluline ei ole kindlasti ka see, et valla hoone, kus kool tegutseb, on antud kooli pidavale MTÜ-le Sänna Kultuurimõis pikaks ajaks tasuta rendile. Kultuurimõis pakub kohalikule kogukonnale valla toel haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid.
Hendrik Noor, Leiutajate külakool
Tiit Toots, Rõuge vallavanem
Krabi kool ja Võru linn teevad koostööd iga-aastase lepingu toel
Varstu vallas Võrumaal asuv Krabi kool on erakoolina kasvanud välja pika ajalooga Krabi põhikoolist.
Krabi kooli koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused, kes kasutavad tugimeetmena õpilaskodu teenust, et tagada õpilastele põhihariduse omandamist toetavad elamis- ja õppimistingimused.
Võru linnavalitsuse ja erakoolipidaja koostöö on teinud läbi pika arengu ja toimib vastastikusel lugupidamisel. Igal aastal arutavad mõlema poole spetsialistid läbi vajadused ja võimalused ning lähtuvalt saadud tulemustest sõlmitakse lepingud edasiseks koostööks. Kool annab kaks korda aastas kirjaliku tagasiside iga õpilase arengu ja käekäigu kohta, mis omakorda aitab omavalitsusel teha otsuseid planeerimaks õpilasele tugiteenuseid järgmiseks õppeaastaks. Omavalitsuse kohustuseks jääb ka edasine perega tegelemine, et toetada õpilase kasvukeskkonda kodus.
Võime kinnitada, et mõlema osapoole spetsialistide professionaalsus on aina kasvanud ja koostöös on leitud ka kõige keerulisematele juhtumitele lahendused, mis lähtuvad otseselt õpilase individuaalsusest ja arenguvajadustest.
Ale Sprenk, Krabi kooli juht
Peep Poltimäe, Võru LV haridusosakonna juhataja
Lisa kommentaar