Eesti õpilasesinduste liit (EÕEL) on sõnastanud peamised soovitused uut valitsusliitu loovatele erakondadele eesmärgiga esitada õpilaste terviklik nägemus teemadest, millele peaks järgnevate aastate jooksul tähelepanu pöörama ja milliseid muutusi esile kutsuma.

Õpilaste arvates tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et õpilastele oleks tagatud vajalike tugiteenuste (sh pikapäevarühmad, õpilaskodud, transport, tasuta õppevahendid ja -materjalid) ning huvitegevuse hea kvaliteet ja võrdne kättesaadavus. „Suur probleem on õpilaskodude vähesus, vaja on rajada piisava kohtade arvuga õpilaskodude võrk, arvestades gümnaasiumivõrgu arengusuundi. Huvitegevuse võimaluste võrdsel tagamisel oleks suureks toeks vähemalt üks riigi rahastatud huviring igale õpilasele,” on Eesti õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas veendunud.

„Üle ega ümber ei saa ka koolivägivallast. Koolisisese kiusamise vältimiseks puudub paljudes koolides professionaalse väljaõppega personal. Selleks on äärmiselt vajalik suurendada koolipsühholoogide ja tugipersonali usaldust ning kättesaadavust kõikides Eesti koolides,” leiab Kallas.

Muutusi ootavad ka kutsehariduskoolid. Praegune õppepraktika süsteem on nõrk ega võimalda kõikidele õppuritele õppekavale vastavat praktikat, mistõttu ei omanda õpilased tuleviku tööturu tarvis vajalikke praktilisi oskusi. Praktikakoht tuleb tagada kõikidele õppijatele, kuna õppuril peab olema õigus saada õppekavajärgset praktikat. Tuleb soodustada põhikoolide, keskkoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide koostööd parandamaks õppekvaliteeti ning toetamaks elukestva õppe rakendumist.

Õppekavade liigne faktikesksus ei aita kaasa õpilaste individuaalsele arengule. Õpilasesindajate ettepanek oleks vähendada õppekava faktipõhist osa ning selle arvelt suurendada praktilist õpet ja karjäärivõimaluste teadlikustamist koolides, samuti suurendada mitteformaalse ja informaalse hariduse osatähtsust. Samuti on praeguse koolivõrgu reformi valguses tähelepanu keskpunktist nihkunud õpilase arengu toetamine. Seetõttu tuleks tagada tugispetsialistide riiklik rahastamine ja luua abiõpetaja ametikoht klassidesse, kus õpib rohkem kui 18 õpilast.

EÕEL-i esimees Andreanne Kallas leiab, et seoses uue koalitsioonilepingu sõlmimisega on tähtis keskenduda hariduse rahastamisele. „Eesti tuleviku suurim ressurss on siin praegu kasvavad lapsed. Tähtis on panustada haridusse ning anda õpilasele kindlus, et ta saab muretult õppida.”