Tallinna lastekirjanduse keskuses saab kuni 26. novembrini vaadata Gdański Läänemere kultuurikeskuse näitust „LOOK! POLISH PICTUREBOOK!”, mis annab hea ülevaate Poola pildiraamatutest ja nende loojatest. Esindatud on nii vanad meistrid kui ka keskmise ja noorema põlvkonna tuntud raamatuillustraatorid.

Gdański ülikooli pedagoogikadoktori Małgorzata Cackowska kinnitusel on Poolas viimase kümne aasta jooksul lastele mõeldud pildiraamatu žanr kiiresti arenenud ning praegu on selle õitseng.

Mis on pildiraamatu kiire arengu ja populaarsuse põhjus?

Pildiraamat ei ole niivõrd kirjandus- kui kunstižanr, mis on arenenud eelkõige seetõttu, et on olnud kunstnike jaoks hea võimalus oma kunstiideid väljendada. Nii nagu omal ajal Eesti, kuulus idabloki riikide hulka ka Poola, kus pärast iseseisvumist ja demokraatliku riigi tekkimist kujunes välja uus keskklass, kellel on hea haridus ja majanduslikud võimalused panustada lapse haridusse, sealhulgas kunstiharidusse. Üha rohkem eelistavad vanemad kunstnike loodud originaalillustratsioonidega kvaliteetraamatuid neile, mis on müügil supermarketites. Pildiraamat on suurepärane meedium, mille kaudu lapsele maailma tutvustada, ning lapsel on piltide abil lihtsam seda omaks võtta. Seda enam, et praegusel ajal on ühiskonnas lubatud lastele rääkida ka sellistest rasketest teemadest nagu lähedase inimese kaotus, vanemate lahutus, haigus, ema depressioon jne, mis varem olid tabud. Pildiraamat sobib selleks ideaalselt.

Mis põhimõttel näitus on koostatud?

Näitusel on väljas Poola pildiraamatute illustratsioonid 1960. aastatest tänapäevani. Mõte oligi näidata kõige enam tähelepanu pälvinud vanema, keskmise ja noorema põlvkonna kunstnike raamatuillustratsioone. Esindatud on sellised silmapaistvad Poola illustratsioonimeistrid nagu Bohdan Butenko, Jozef Wilkoń, Janusz Stanny, Janus Grabiański jpt. Nendega kõrvuti näeme keskmise ja noorema põlvkonna tuntud tegijaid Aleksandra ja Daniel Mizielińskit, Iwona Chmielewskat, Marta Ignerskat, Jan Bajtlikki, Katarzyna Boguckat jt.

Eesmärk on näidata, et kõigel, mida praegu tehakse, on kuskil juured, ning juhtida tähelepanu eri põlvkondade kunstnike tööde seostele. Ühelt poolt on näha kunstiliste ideede järjepidevust ja seotust traditsioonidega, teisalt seda, kuidas raamatuillustratsioon on ajas muutunud. Kõrvutades vanu ja praeguse aja meistreid, saame ettekujutuse illustratsiooni arengust. Samas on vanad pildid sama avastuslikud kui uued. Poola keeles on selline väljend nagu utrzeć nosa („nina riivima”) juhuks, kui noored kunstnikud kipuvad arvama, et nemad ongi ühe või teise žanri või stiili avastajad. Tahame näidata, et palju on olnud ka enne neid. Võiks isegi öelda, et kõige tuntuma Poola illustraatori Bohdan Butenko DNA-d on igas Poola pildiraamatu loojas.

Näituse juurde kuulub sisukas ja rikkalike illustratsioonidega kataloog.

Jah, see väljaanne on jagatud kaheks osaks. Esimeses, võrdlevas osas on vanade meistrite tööd kõrvuti praeguse põlvkonna kunstnike omadega. Näiteks oleme kõrvutanud kahe või kolme kunstniku samale tekstile loodud illustratsioone. Samuti võrrelnud, milliseid kunstilisi lahendusi ühe ja sama teema väljendamiseks on kunstnikud kasutanud ning kuidas väljendusvahendid on ajas muutunud. Huvitav on jälgida ka kirjatüüpide arengut. Praeguste kunstnike käsutuses on vahendid, mida ei olnud kunstnikel 1960. aastatel. Näitame mitte ainult raamatus ilmunud illustratsiooni, vaid kogu graafilist kavandit ehk kujundatud paariskülge tervikuna.

Kataloogi teises osas on tutvustatud tähestiku järjekorras 55 Poola pildiraamatu loojat ja iseloomustatud igaühe loomingulist stiili, kusjuures nende hulgas on ka tuntud graafikuid, maali- ja plakatikunstnikke. Valik on üsna piiratud, see raamat võiks olla palju paksem.

Mis olid esimesed pildiraamatud, mida oma lapsepõlvest mäletate?

Suurem osa neist on Bohdan Butenko illustreeritud raamatud. Tema ongi kujundanud minu vaated raamatukunstile. Teine kunstnik, keda lapsepõlvest mäletan, on Janusz Stanny.

Millal on õige aeg õpetada last ­pildiraamatut vaatama?

Algust tuleks teha juba väikelastega. Eelkõige arendavad loovust raamatud, mis on väga hästi joonistatud. Hea kunstnik oskab luua kujutlusvõimet puudutavaid visuaalseid koode ja mustreid ning anda isegi joontele ja tähtedele oma meeleolu – sirged ja hoogsad jooned võivad väljendada midagi rõõmsat või naljakat, katkendlikud ja sakilised kurba.

Õpetan Gdański ülikoolis praegusi ja tulevasi lasteaia- ja algklassiõpetajaid ning tutvustan neile pildiraamatu potentsiaali. Näitan pildiraamatu tüüpe, räägin, mida õpetaja saab pildiraamatuga teha: kuidas juhatada laps tähtede või arvude maailma või tutvustada laulumängude põhjal loodud pildiraamatuid, mille abil laps õpib tundma Poola keele riime ja rütme. Poolas valitseb praegu ka harivate pildiraamatute buum. Väga populaarsed illustraatorid on Aleksandra ja Daniel Mizieliński, kelle raamatut „Maailma kaardid” on kõige rohkem tõlgitud ja eri riikides välja antud ning mis on pälvinud kõikvõimalikke auhindu. Muide, mõni nädal tagasi ilmus selle raamatu uuesti toimetatud versioon, kuhu lisati 15 kaarti, millest üks on Eesti. Esimest versiooni saab sirvida lastekirjanduse keskuses, teine on vaatamiseks väljas Tallinna keskraamatukogus näitusel „D.E.S.I.G.N.” teiste Mizielińskite pildiraamatute kõrval. Seegi näitus on osa „LOOK! POLISH PICTUREBOOKI!” väljapanekust.

Kui suured on Poolas lasteraamatute tiraažid?

Raamatuturg on väga diferentseeritud ja kirjastused tiraaže pigem ei avalda. Keskmiselt on raamatu tiraaž 2000 eksemplari, mida pole palju. Aga mõeldes, kui palju raamatuid välja antakse, võib loota, et iga raamat leiab oma ostja. Samas oli 1960.–70. aastatel ühe raamatu tiraaž 200 000 – 300 000 ja ühel populaarsel lastekoomiksil („Koziołek Matołek” / „Kitseke Rumaluke”) koguni neli miljonit eksemplari. Selliseid menukeid on praegugi. Eespool jutuks olnud Mizielińskite „Maailma kaartide” tiraaž ulatub maailmas juba kahe miljonini, aga see on erakordne saavutus.

Kas ka Poolas valitakse kauneimaid lasteraamatuid?

Jah. IBBY Poola sektsiooni konkursil valitakse aasta raamat nii kirjanduse kui ka kujunduse žanris. 2015. aasta laureaat pildiraamatu kategoorias on Marianna Oklejaki „Cuda wianki” („Väikesed imed”), mis ilmus kirjastuselt EGMOND kunstiraamatute sarjas. Muide, kahe raamatuillustraatori, Marianna Oklejaki ja Grażka Lange isikunäitused on suure Poola pildiraamatu näituse „LOOK!POLISH PICTEREBOOK!” osa.

Kuidas on huvilistel seda näitust kõige parem vaadata?

Oleme ette valmitanud eestikeelsed töövihikud, kus on ülesanded, mida laps saab näitusel täita ja mille abil ise teadmisi omandada. Töövihiku mõte ongi, et laps õpiks pilte märkama, võrdlema, kaasa mõtlema ja ise järeldusi tegema. Sama näitus oli ka Lätis ja Leedus, kus kõik lapsed kasutasid näitusel seda töövihikut. Leedu korraldajate arvates kujuneski näitus nii populaarseks just tänu sellele, et töövihik aitas lapsi näituse maailma viia. Loodame, et sama juhtub Eestis.

Marianna Oklejak ja tema „Väikesed imed”

Poola pildiraamatu näitust oli tulnud avama ka raamatukunstnik Marianna Oklejak. Varssavi kunstiakadeemia lõpetanud ja palju rahvusvahelisi auhindu pälvinud raamatu­illustraator oli Eestis juba seitsmendat korda. Seekord tutvustas ta Tallinna keskraamatukogu raamatukoguhoidjatele oma viimast raamatut „Cuda wianki” („Väikesed imed”) ja viis selle põhjal läbi õpitoa.

„Raamat „Cuda wianki” on pühendatud Poola mitmekesisele rahvakultuurile ning loodud lastele ja täiskasvanutele sooviga, et igaüks saaks siit nii teadmisi kui ka pildielamusi,” tutvustas oma raamatut Marianna Oklejak. „Tahtsin, et see raamat oleks rohkem kui ainult ilusad pildid ning seda saaks lugeda eri tasanditel,” selgitas kunstnik, kes annabki raamatus 36 rahvakunsti motiivides kujundatud värvitahvlil põhjaliku ülevaate Poola traditsioonilistest mustritest, pitsidest, paberlõigetest, pillidest, mänguasjadest ja paljust muust. „Üks viis raamatut lugeda ongi vaadata pilte ja nende abil Poola eri regioonide kultuurist rohkem teada saada,” rääkis Marianna Oklejak. „Samal ajal jookseb läbi kogu raamatu lugu, humoorikas pildijutustus üksteise leidmisest, armastusest, lapse sünnist, aga ka armastuses pettumisest ja lahkumineku kurbusest. Proovisin näidata, et folkloori keeles võib jutustada kõike, mis seostub tänapäeva eluga. Kolmas võimalus on seda raamatut laulda. Raamatu külgedel lõikudena toodud luuleread võtsin poola rahvaluule käsikirjalistest originaaltekstidest. Kujunduses olen kasutanud paberlõike tehnikas käsitsi väljalõigatud mustreid, mis on vana traditsioon ning mille kaudu olen näidanud kaasaegse elu stseene.”

Ühtlasi demonstreeris Marianna Oklejak, milliseid õpitube ta selle raamatu põhjal on lastele teinud. Tema arvates aitavad just rahvakultuuri ja -kunsti teemad kõige paremini lapse loovust ja kujutlusvõimet vabastada. Kuna raamatut luues inspireeris kunstnikku ennast kõige rohkem paberlõike tehnika, keskendub ta sellele ka oma õpitubades. Ka meie raamatukogutöötajatel oli võimalus kehastuda tunniks ajaks lasteks – joonistada kinnisilmi kindla iseloomuga kukkesid, lõigata kääridega paberist välja kujundeid ja motiive ning kõige lõpuks luua kompositsioon. Tulemused olid väga huvitavad ja täiesti erinevad.