Martide ja kadride maailm on maagilist väge täis. Laulusõnad, rahvapärimused, tseremoonia – kõik need pärimustekstid räägivad erilist lugu meie rahvast. Lugu, mida me oleme vajanud, tagamaks pere-, vilja- ja karjaõnn.

Sügisel, kui algab pimedam pool aastast, on udune, tuulevaikne, ulatuksid hingekesed justkui meie uste taha. Tulevad vikerkaart mööda, teispoolsusest … Iga kord, kui hakata laulma mardikombestiku regilaule, ollakse justkui selle väemaailma sees ja näib, et nii nagu martidel-kadridel on ka regilauludel võime millekski märksa enamaks, kui me seda iga päev tajume.

Iisakus on öeldud, et mardipäev oli kogu maja püha. Marti ei lasknud ükski peremees ilma välja, see oli õnnistuse tooja ja kui selle välja lasksid minna, siis ei olnud sinu majal õnnistust (Iisaku, 1955).

Eesti rahvapärimuse kool on oktoobrist saadik jaganud nõuandeid, kuidas ja kelleks võiksid mardi- ja kadrisandid ennast kostümeerida,  kuidas pererahva tegemisi katsuda, mida üles öelda ja mida õnnistada. Martide-kadride laulud, nende käimisviisid, mardi- ja kadrisandid on meie rahvatraditsiooni üks erilisemaid pärimuspärleid.

Toomaks meie rahvale hääd käekäiku aitab Eesti rahvapärimuse kool päris mardi- ja kadrisantidel siia ilma veere pääle saada 9. novembril Räpinas, 10. novembril Tartus, 11. novembril Elvas, 24. novembril Tallinna lähedal Randveres, 25. novembril Tõraveres ja Nõos.

Lähemalt mardi- ja kadriprogrammidest loe siit.